Akrobaatika sünnib tasahaaval uuesti

Enamik 3. ja 4. klassi poisse on võimlemistreeningutes käinud juba paar aastat. Pildil vasakult Artur Ajupov, Ott Saar, Armand Songisepp, Dan Ronald Lokk, Brait Susi, Mihkel Reinula, Rivo Songisepp, Joonas Jääger ja Maikel Mägi.

FOTO: Margus Ansu

Selleks, et näha tänapäeval mehi akrobaatilisi trikke tegemas, peab minema pigem breigi- kui võimlemisvõistlustele. Jõu- ja ilunumbrid on rohkem naiste pärusmaaks jäänud.


Breiktantsu õpitakse tihtipeale üksteiselt ja vigastused ei ole haruldased, sportliku akrobaatika pluss on treener, kes juhendab ja hoiab silma peal.

«Vigastused tekivad siis, kui oma peaga tegema hakatakse või on esinemisnärv sees,» räägib Veeriku kooli kehalise kasvatuse õpetaja Heigo Klaos, kes 2006. aasta oktoobrist poiste võimlemisrühma Akros on vedanud. Aasta hiljem hakkas ta korraldama ka koolidevahelist võimlemisfestivali.

Klaos ei õpeta poistele päris sportakrobaatikat, kus on väga jäigad reeglid ning esineda tuleb kindla suurusega võistkondades (naistel kuni kolm, meestel kuni neli võistlejat).

Tema kaldub pigem akrobaatilise rühmvõimlemise poole, mis rahvusvaheliselt kannab nime TeamGym. Selles hinnatakse nii rühmatööd kui ka vaatemängulist akrobaatikat ning kava sooritatakse muusika saatel.

Et seda harrastatakse veel suhteliselt vähe, tuleb Veeriku kooli poistel võistlustel konkureerida tavaliselt tüdrukute võimlemisrühmadega. Tartus on klubi Akros Klaose sõnul ainus, kes õpetab akrobaatikat poistele.

Tahan lennata!

Võimlemistrennis käivatel poistel on erinevaid sporditrenne üldjuhul mitu, mõnel koguni viis. Kuid akrobaatika meeldib ikka kõige rohkem, sest «jalgpallis peab niisama palli taga ajama, aga akrobaatika arendab kõiki keha lihaseid,» nagu seletab targalt 11-aastane Joonas Jääger, kes käib trennis kolmandat aastat.

Igal koolipäeval toimuvates treeningutes õpitakse tireleid, saltosid, seise, sildu, hüppeid... Poistele endile meeldivad trikkidest kõige rohkem just igasugused saltod, mida on küll ilus pealt vaadata, kuid mille ise tegemise mõtegi paneb tavalisel täiskasvanul kõhus keerama.

«Need on põnevad!» põhjendab kümnene Brait Susi. «Siis saab õhku lennata,» täpsustab kaheksane Dan Lokk, kes võimlemisrühmas olnud umbes poolteist aastat.

Treener lisab, et mida nooremana alustada, seda lihtsamalt hirmuäratavate harjutuste tegemine läheb. Need, kes alustavad näiteks alles põhikooli lõpuklassides, peavad endast jagu saamiseks rohkem vaeva nägema.

Kes aga väiksena hirmust  üle saanud, sellel ei teki üldjuhul seda ka hiljem, võib-olla ehk alles pärast kukkumist või vigastust.

Kõige nooremad praegu trennis käivad poisid on kaheaastased, kuid nemad osalevad koos isaga ja püramiide loomulikult veel ei tee. Iseseisvalt hakatakse trennis tegutsema nelja-aastaselt.

Iluvõimlemine ootab

Kirsika Poska, kes õpetab koos ema Kersti Poskaga Gym­nastic spordiklubis ning Mart Reiniku gümnaasiumis iluvõimlemist ja tantsimist, ütles, et kui huvilisi oleks, siis võetaks kindlasti ka poisse trenni, kuid vähemalt neile pole ühtegi soovijat tulnud.

Oma õpingutest Rütmikas mäletab ta, et tol ajal tegutses selle klubi all ka vanemate poiste rühm, mis lisaks akrobaatikale ka iluvõimlemiskavasid tegi. Ning mujal maailmas ei ole mees iluvõimlemises midagi ebatavalist, käis ju Tartuski Miss Valentine’i võistluse ajal Hispaania noormees, kes konkurentsi puudumise tõttu küll võistelda ei saanud.

Kui iluvõimlemine ja liibuvad kostüümid aga liiga plikalik tundub, siis lisaks klubile Akros saavad poisid Tartus mehisemat võimlemist harrastada ka trampoliiniklubis.

TeamGym ehk akrobaatiline rühmvõimlemine

• On alguse saanud Põhjamaades, kus seda ala on harrastatud ligikaudu kolmkümmend aastat.

• Eestis on alaga tegeletud 1995. aastast.

• Esimesed ametlikud Euroopa meistrivõistlused peeti Soomes 1996. aastal. Eesti naisrühm, mis koosnes endistest  ja tegevriistvõimlejatest, sai teise koha.

• Võistlevad nais-, mees- ja segarühmad.

• Rühmas on 6–12 võimlejat.

Allikas: Eesti Võimlemisliit

Võimlemisfestival muutub traditsiooniks

Teisipäeva õhtul Veeriku koolis peetud võimlemisfestivalist on vähehaaval saamas traditsioon – sel aastal peeti seda juba neljandat korda.

Võistluse korraldaja, Veeriku kooli kehalise kasvatuse õpetaja Heigo Klaose sõnul on aastatega tublisti tõusnud ka professionaalsus. Üha rohkem on näha võimlemiskavasid ning vähem lihtsalt tantsimist.

Tänavu oli osalevaid koole kuus.

Tartust lisaks Veeriku koolile veel Mart Rei­niku gümnaasium, Des­cartes’i lütseum ja Raatuse gümnaasium, maakonnast Ülenurme gümnaasium ning kaugeima osalejana Otepää gümnaasium.

Kavasid esitati kolmes vanuserühmas ning võistlusel oli neid kokku 20.
Kõik koolid märgiti ka ära, kõige rohkem, neli auhinda sai Veeriku kool, mis oli pannud välja kaheksa kava. Viie kavaga osalenud Reiniku kool sai kolm autasu ja lisaks eripreemia. (TPM)

Tagasi üles