Reedel, 10. detsembril korraldab Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool avaliku seminari teemal «Isiklikult ja emotsionaalselt arheoloogiast». Juttu tuleb arheoloogiateadusega erineval moel seotud inimeste mälestustest 90 aasta tagusest ajast tänapäevani.
Ülikooli arheoloogiaõpetus tähistab 90. sünnipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filosoofiateaduskonna dekaani ja arheoloogi Valter Langi kinnitusel muutus Euroopas seoses rahvusriikide loomisega 20. sajandi algul oluliseks nö. päris oma ajaloo loomine, see aga ei saanud alata ükskõik kust. Tuli minna ajas tagasi nii palju kui võimalik ning selles vallas olid Eesti ning Tartu Ülikool 1920. aastal üsna esirinnas.
«Arheoloogia on populaarne eriala tänapäevalgi - see on huvitav, pakub palju võimalusi ja vaheldust, sealhulgas välitööde näol,» lisas Lang ülikooli pressiesindaja vahendusel.
Akadeemilise arheoloogia ajaloo alguseks Tartu Ülikoolis peetakse 90 aastat tagasi loodud Eesti ja Põhjamaade muinasteaduse õppetooli loomist, kuhu asus tööle esimene arheoloogiaprofessor Aarne Michaël Tallgren. Tema tegevusest ja elust annavad seminaril ülevaate Timo Salminen Helsingi ülikoolist ning TÜ arheoloogia õppetooli projektijuht Marge Konsa.
Arheoloogide koolitamisest ja tööst punaseltsimeeste valvsa pilgu all kõneleb TÜ arheoloogia lektor Ain Mäesalu. Oma isiklikke mälestusi arheoloogiaõpingutest Tartu Ülikoolis vahendavad veel Lauri Vahtre, Lembi Lõugas jt.
Seminari lõpetab Tartu Ülikooli arheoloogide ühisloominguna ilmunud fotoalbumi «Arheoloogia lugu Tartu Ülikoolis 1920-2010» esitlus, kus tutvustatakse arheoloogia argipäeva ja pöördepunkte läbi 90 aasta.