/nginx/o/2010/12/08/479876t1hfdba.jpg)
Eilses Tartu Postimehes ilmunud artikliga «Võlgades vana naine võib sattuda tänavale» seoses soovime lisaks selgitada eakate hooldamist ja hoolduskulude katmist hooldekodus.
Vastukaja: Tartu linna elanike hooldamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus ei saa nõustuda artiklis avaldatud väitega, et hooldekodus tekkinud võlgade tõttu tõstetakse inimene tänavale.
Juhul, kui inimene vajab ööpäevaringse hoolekande teenust ja tal endal puuduvad majanduslikud võimalused ülalpidamiskulude tasumiseks, võtab Tartu linnavalitsus sotsiaalhoolekande komisjoni otsusega ülalpidamiskohustuse tema eest.
Artiklis kirjeldatud olukorda, kus inimene võib olla ilma jäänud tema omanduses olevast varast, on sotsiaalabi osakonna töös esinenud varemgi ja sotsiaalabi osakond on alati kasutanud olemasolevaid võimalusi isiku omandi taastamiseks või vara omandajale ülalpidamiskohustuse panemiseks.
Hooldekodusse suunamise aluseks Tartu linnas on inimese füüsiline, vaimne või sotsiaalne toimetulematus iseseisva eluga oma kodus. Üldjuhul taotleb hooldekodusse suunamist inimene ise, tema lähedased, tervishoius või hoolekandes tegutsevad sotsiaaltöötajad.
Hooldekodusse suunamise vajaduse kindlakstegemiseks viib inimese elukohajärgne sotsiaaltöötaja läbi hindamise: selgitatakse isiku toimetulek, seda toetavad ressursid ja takistavad tegurid ning võimalused asendada hooldekodusse suunamist muude sotsiaalteenuste osutamisega.
Hooldekodusse suunamise otsustab sotsiaaltöötaja koostatud hindamisprotokolli alusel Tartu linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjon.
Otsuse tegemisel ja ülalpidamiskohustuse võtmisel lähtub komisjon inimese toimetulekuvõimest, objektiivsest vajadusest ööpäevaringse hoolduse järele ning inimese enda ja ülalpidamiskohustusega isikute varalistest võimalustest ülalpidamiskulu hooldekodus tasuda. Komisjoni otsuse alusel suunatakse inimene hooldekodusse vabale kohale.
Kui inimese käsutuses on varalised vahendid, mis võimaldavad tal ise enda ülalpidamiskulud hooldekodus kanda, siis teda hooldekodusse linna ülalpidamisele ei suunata, vaid abistatakse teda vajadusel sobiva hoolduskoha leidmisel.
Kui inimese enda varalised võimalused ei ole piisavad, kaetakse puudujääv osa linna eelarvest. Kui inimese käsutuses on vara, mille realiseerimisest on võimalik katta ülalpidamiskulusid hooldekodus, soovitatakse tal või lähedastel korraldada vara väljarentimine ja sellest katta ülalpidamiskulud hooldekodus. Vara müümist ülalpidamiskulude katteks üldjuhul ei soovitata ega nõuta.
Hooldekodusse suunamine on enamasti tähtajatu, kuid mitte alatine otsus. Inimese terviseseisund ja toimetulekuvõime muutuvad ja viimasel ajal hooldekodus tugevalt arendatud inimese enese toimetuleku toetamise tulemusena on inimesed hooldekodust siirdunud tagasi iseseisvasse ellu.
Üldjuhul asutakse elama sotsiaaleluruumi, isikliku eluruumi olemasolu korral oma koju. Inimese vajadust viibida hooldekodus selgitab hooldekodu töötaja, kes koondab vajalikud andmed tema toimetulekuvõime kohta ja algatab vajadusel sotsiaaleluruumi taotlemise või abistab teda oma eluruumi tagasi pöördumisel.
Hooldekodusse suunatud ei ole Tartu linnavalitsuse poolt tänavale tõstetud.
Küll aga on sotsiaalkomisjon teinud otsuseid, millega toetatakse inimesi, kes seni olid omafinantseerimisel, kuid kellel majanduslike raskuste tõttu ei ole enam võimalik oma ülalpidamiskulusid hooldekodus katta.
Selliseid otsuseid tehakse lähtudes inimese ööpäevaringse hoolduse vajadusest ja ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikust võimekusest ülalpidamiskulusid tasuda.