Maamehed ajasid sahad välja

Haaslava valla talunik Juhan Ojamaa sahkas eile lõuna ajal poldri üht teed oma suure Valtraga. Foto: Sille Annuk

Kuigi maa on juba paar nädalat lume all, hakkasid Tartumaa paljud vallad oma teid lahti lükkama alles eile-üleeile. Põhjus on lihtne: raha napib.

EMHI lumekaardi järgi kattis Tartumaad eile 10–18-sentimeetrine lumevaip. «Kui vaja, siis lükkan teid lahti ka öösel,» kinnitas Haaslava valla talunik, firma Farmbalt juht Juhan Ojamaa. Pühapäeval sõitis ta lund lükates ringi kella üheteistkümneni õhtul.

«Pühapäeval oligi meil selle talve esimene lumesahkamise ring,» märkis Haaslava vallavanem Priit Lomp. Tema teada polnud Tartumaal veel läinud kolmapäeval-neljapäeval ükski vald oma teid lahti lükanud.

Lumele kulub palju

Juhan Ojamaa ja veel kaks firmat ajasid Haaslava mail lahti ligi 150 kilomeetrit. See töö tehti valla rahaga, vallateedele ringi peale tegemiseks kulub oma 40 000 krooni.

Haaslava sai tänavu riigilt teedele ligi 360 000 krooni, teist sama palju lisati omalt poolt. Ligi 85 protsenti sellest rahast kulus läinud talvel lumetõrjele, ülejäänuga remonditi kõige hädalisemaid kohti.

Ka Kambja vallas oli pühapäeval ja eile esimene suurem sahkamine. Ja nagu Haaslavalgi, lükati ka Kambjas kõigi taludeni teed lahti valla rahaga. «Peame ikka vaatama, et inimene saaks koju,» ütles Kamb­­ja vallavanem Ivar Ted­­rema.

Kui palju vallad oma teede jaoks riigilt raha saavad, on tema sõnul valitsuse tahte küsimus. «Tundub, et Toompeal istujad ei saa aru, et ka igaüks neist on kuskil omavalitsuses kirjas ja saab seega omavalitsuse hüvedest osa,» ärritus Ivar Tedrema riigilt saadavast napist teehooldusrahast rääkides.

Alatskivi teistest ees

Rannu vallas tegid sahad esimesed ringid pühapäeval, tuisu pärast sõideti välja ka eile lõuna ajal. «Kust suitsu tuleb, sinna sahad sõidavad,» ütles Rannu vallavanem Maano Koemets. «Aga raha on piiri peal, selleks tööks on jäänud vähem kui kümme tuhat krooni.»

Rannu mail tuleb lumest lahti lükata ligi sada kilomeetrit. Kõva saju ja tuisuga võib see tähendada 20 000 – 30 000 krooni.

Alatskivi vallas hakkasid sahad tööle juba esimeste tuiskudega. Novembris kulus sahkamisele ligi 15 000 krooni. «Meil on lume jaoks natuke raha alles hoitud,» rääkis Alatskivi valla majandusnõunik Kalmar Raudsepp. «Eelmine talv hoiatas, et ega tali taeva jää.»

Tase määrab tee hoolduse

Riigimaanteedel rahapuudus lume- ja libedustõrjet ei takista, kinnitas maanteeameti peadirektori asetäitja kt teehoiu alal Andri Tõnstein. «Valitsus on teehooldust stabiilselt rahastanud,» lisas ta.

«Puuduvad ohud, nähud ja vihjed, et Tartumaal peaks teehoolduses midagi halvemaks muutuma,» ütles ka Lõuna regionaalse maanteeameti direktor Kuno Männik. «Meil on teid hooldavate firmadega sõlmitud pikaajalised lepingud.»

Riigimaanteed on jagatud kolmele seisunditasemele. Suurima liiklusega, Tartumaal näiteks Tallinna, Võrru, Valka ja Viljandisse viivad teed kuuluvad kolmandale tasemele. Neil tuleb hoida sõidujäljed lume- ja jäävabana ning tagada haardeteguri väärtus 0,3. Sellised peavad teed olema viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja nelja tunni jooksul pärast libeduse tekkimist.

Tartust näiteks Kallastele, Põlvasse ja Räpinasse viivad teed kuuluvad teisele seisunditasemele. Neil tehakse küll korrapäraselt libedustõrjet, aga eesmärk pole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine, tagada tuleb haardeteguri väärtus 0,25. Pikem on ka hooldusaeg: lumetõrje peab olema tehtud 12 tunni jooksul pärast saju lõppu ning libedustõrje kaheksa tunni jooksul pärast libeduse teket.

Ülejäänud teed kuuluvad esimesele tasemele, kus piirdutakse üldjuhul lumetõrjega, libedust tõrjutakse vaid ohtlikes kohtades.

Kui mõni sohver pole riigitee hooldusega rahul, soovitab Kuno Männik tal helistada maanteeameti telefonil 1510. «Sellest hooajast on meil kõigil hooldusautodel GPSid peal, saame nende ja maantee ilmajaamade abil kontrollida, kas hooldust vajavates kohtades töid tehti,» selgitas ta. (TPM)