Jää kannab nii uisutajat, kalameest kui ATVd

Verevi järvelt lükatakse ATV-ga lund. Foto: Sille Annuk / Postimees

Neljapäeval rõõmustasid elvakad vastvalminud uisuväljaku üle Verevi järve looduslikul jääl. Päev hiljem sahkas ATV seljas istunud Jüri Kusnetsov järvejääle aga märksa avaramat väljakut.

Tahame puhastada normaalmõõtmetes staadioniringi suurust ala, selgitas lume lükkamist korraldanud Elva ettevõtja Rein Abel. Tema sõnul on plaanis teha suur ja uhke liuväli Eesti saja-aastase uisutamistraditsiooni auks.

Kas ilmaolud ka unistust teoks teha lubavad, selgub lähiajal. Kindlasti vajab rada enne kasutuselevõttu kastmist.

Siis saab seal korraldada uisutamisvõistlusi ning just see mõlgub männilinna spordiorganisaatoritel mõtteis.

Praegu linnarahvale kasutatav väljak asub ujumisranna basseiniosas. See on õhtuti ka valgustatud. Reedel lükatud platsile uisutajaid esialgu ei lubatud.

Reede hommikul Verevi järvel kalastanud Alser Kubja oli tunniajalise püügiga saanud kätte juba paarkümmend ahvenat.

«Ega ma enne julgenud jää peale tulla, kui nägin, et ATV on peal. Siis mõtlesin, et küllap kannab ka inimest,» lausus mees.

Augu jäässe puurinud, leidis ta, et see on 10−12 sentimeetrit paks. Ehkki jalgealune ka aeg-ajalt ragises, kannab sügisene sitke jää kenasti.

Telefon punane

Teade, et piirivalve lubab kalastajad 4. detsembrist Lämmijärvele, levis lõunanaabrite lätlaste seas kulutulena. «Lätist on tulnud väga palju kõnesid,» tõdes Mehikoorma piirivalvur Marek Vaiknurme.

Järvele mineku piirangud võeti maha, kuna jää paksus ulatus reedel Lämmijärvel 12−14 sentimeetrini.

Piirkonnad, kus esineb vooluvett, on aga jätkuvalt väga ohtlikud ning sinna minna ei tohi.

Nii tuleks vältida sattumist jõgede ja ojade suubumiskohtadele lähemale kui 150 meetrit. Salu saare ümbrusest, Uhtinina neemest ning Piirissaare kagutipust tuleks kaugemale hoida aga vähemalt 300 meetrit.

Peipsi järvele piirivalvurid esialgu minna ei luba. Lämmijärvel püüdis laupäeval kala umbes 60 inimest, pühapäeval oli kalastajaid 120.

Võrtsjärvel võrgupüük

«Järv on jääs ja kõvasti,» märkis Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt. Alanud on jääalune võrgupüük ning kalamehed kihutavad mööda külmunud järve nii lumesaanidel kui ATVdel.

Võtsjärv peaks praegu olema kogu ulatuses kaanetunud ning sügisene sitke jää on kasvanud kümmekonna sentimeetrini.

Järvalt ise käis esimest korda jääl juba nädal tagasi − uisutamas. Tema hinnangul on järve külmumine olnud kiire. Seetõttu tekib mitmel pool ka pragusid ning jääle immitseb vett.

Ettevaatust!

Et jääkiht oleks pealeminekuks piisavalt kosunud, ilmateenistuse andmed ei näita, kinnitas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Randpuu. Tema sõnul ei ole ilmateenistuse inimesed saanud jätkuvalt mõõtmisi alustada.

«Mittevoolulistel veekogudel võib jää paksus olla juba 10 sentimeetrit ja rohkem, kuid jõgedest hoidke eemale,» soovitas Randpuu.

Tema sõnul on jõgede kaldaäärsetes jääd samuti umbes 10 sentimeetrit, kuid keskelt on enamik neist lahti.

Randpuu sõnul näitavad aga jäljerajad, et mõni inimene on juba üritanud ka Emajõge ületada.