Kui maaülikool 22. novembril oma endise keemiamaja ostu-müügilepingu allkirjastas, ei tõusnud uus omanik notari juures püstigi enne, kui oli hoone juba järgmisele omanikule edasi müünud.
Maja vahetas kärmelt omanikku
«Hoone vahetas jah samal päeval sama notari juures uuesti omanikku, niipalju kui mina tean,» kinnitas maaülikooli hoonete enampakkumist korraldanud ettevõtte Uus Maa äripindade maakler Gundo Roosve. «Tema motiive, miks ta nii tegi, ma ei tea,» lisas ta.
Mitu miksi
Roosve meenutas, et juba siis, kui enampakkumine oli 28. septembril lõppenud, tunti firma Uus Maa büroost huvi selle vastu, kes Tartus Veski tänav 13 hoone ostis.
«Võimalik, et mõni, kes enampakkumise maha magas, tegi tulevasele omanikule pakkumise selle pooleteise kuu jooksul, mis jäi enampakkumise tähtaja ja notari juures lepingu sõlmimise vahele,» pakkus Roosve.
Samuti võis esialgsel ostjal olla Roosve arvates uus ostja juba enne tehingut välja vaadatud ning ta osaleski enampakkumisel mõttega hoone edasi müüa.
Enampakkumise võitjalt, kinnisvaraärimees Hanno Saaremetsalt ei õnnestunud eile vastust saada, miks, kellele ja kui tulusalt ta hoone edasi müüs. Mees palus telefonile vastates endale mõne aja pärast tagasi helistada, kuid jäi hiljem tabamatuks.
5,86 miljoni kroonise alghinnaga müügis olnud hoonele laekus üks pakkumine, mis ületas maakleri sõnul küll alghinda, kuid mitte palju.
Kahetseda pole põhjust
Eesti Maaülikooli haldusjuht Kalju Koha ütles, et ülikoolil pole midagi kahetseda, isegi kui enampakkumise võitja võis hoone edasimüügist korraliku kasumi teenida. «Kui meie müüsime, oli tahtjaid vaid üks. Loomulikult oleks olnud meeldivam, kui soovijaid olnuks mitu ja ka pakkumised tõusnuks kõrgemale,» rääkis Koha.
Veski 13 hoone valmis 1893. aastal ning selle projekteeris arhitekt Reinhold Guleke.