/nginx/o/2010/11/30/475892t1hbf6e.jpg)
Eile lindlõikamisega joone alla saanud ühisveevärgi uuendamise tulemusel läheb kogu Otepääl kogutud reovesi moodsatesse puhastitesse ja kasvanud on ühisveevärgi töökindlus.
Otepää saadab reovee puhastisse
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
1. detsember 2010, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otepää Veevärgi juhataja Enn Sepma oli eile rahulolev, kui näitas alajaama juurde linnaserva ehitatud uut reoveepuhastit, mis töötleb keskasula, alajaama piirkonna ja Hurda tänava reovee, kokku 15 protsenti linn kanalisatsiooni kogutust. Puhastatud vesi läheb otse Elva jõkke ja seetõttu oli kvaliteetne puhasti Sepma selgitusel väga tähtis.
Ta kiitis ka, et reoveetankid on kindlalt katuse all, köetavas hoones, mis välistab jäätumise. See pole suusoojaks öeldud, sest linna peapuhastis Kasto-latsi tee lõpus on pakaseilmadega tulnud kirkad välja otsida, et pinnale tekkinud jääd lõhkuda. «Biopuhastus oli häiritud,» tõdes Sepma. Nüüd on sealgi hoone peale ehitatud.
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisel valminud Otepää linna reoveekogumisala veeprojekti käigus ehitati ja uuendati veel 8 kilomeetrit torustikke, ehitati 7 reoveepumplat, rekonstrueeriti Mäe veehaare, ehitati Kopli ja Keskuse joogiveepuhastid. Torustike hoolduseks hangiti Otepää maastikule sobiv survepesuauto.
Sepma selgitas, et tänu mitmekordsetele elektrivarustussüsteemidele peaks olema minimeeritud ulatusliku veekatkestuse võimalus. Kui näiteks keskasula või Mäe tänava veetöötlusjaam peaks rivist välja langema, siis Kopli tänava veetöötlusjaamast piisab hädapäraseks veevarustuseks.
Eile Otepääl viibinud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kiitis, et tänu sellele projektile on juba 2776 Otepää elanikku liitunud ühisveevärgi- ja 2727 ühiskanalisatsioonisüsteemiga ning olemasolev ühisveevarustuse- ja -kanalisatsiooniteenus on vastavuses kehtivate euroliidu ja riigisiseste nõuetega.
Siiski, ühisveevärgiga ei ole veel liitunud sadakond majapidamist. Joogivett ei saa ühisveevärgist 210 otepäälast, 250 otepäälast elab majapidamistes, mis ei ole liitunud kanalisatsiooniga. Sepma leidis, et põhjusi tuleks otsida majanduslikult rasketest aegadest.
Otepää Veevärgi järgmised suuremad ettevõtmised on Kannistiku ja Sihva torustike uuendamine. Kolme-nelja aasta pärast tuleb vahetada keskkatlamaja katel.
Otepää ühisveevärgi uuendamine maksis 23,8 miljonit krooni. Ehitasid Merko Ehitus, Oma Ehitaja, Vealeidja, Intrac Eesti ja Keil M. A.