Ehkki jääkihi paksus veekogudel ulatub esialgu vaid paari-kolme sentimeetrini, on juba paaril päeval nähtud kalastajaid ka Anne kanalil.
Üliõhuke jääkaas peibutab eluga riskima
30. november 2010, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka Luunja silla kõrval Emajõe sonnil võttis eile pärastlõunal väike ahven sikuskat üsna aplalt ning eks see olegi põhjus, miks ohtu trotsides veekogule minnakse.
Jääkihi täpset paksust ei oska ilmateenistus praegu veel öelda, sest selle mõõtmiseks ei pääse lihtsalt jääle, selgitas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Randpuu. «Jää alles moodustub. Veekogu peale minna on praegu äärmiselt ohtlik.»
Randpuu kinnitusel on üliõhuke kate tekkinud ka juba Lämmijärvele ja Võrtsjärvele. Jääkiht kasvab praeguste ilmadega umbes sentimeeter ööpäevas. Seisva veega tiikides ka rutem.
Varnja piirivalvekordoni ülema asetäitja Kaido Saks märkis, et vähemasti nende valvepiirkonnas pole ükski inimene üritanud Peipsi järvele minna ning kehtestatud on ka jäälemineku keeld. Enam ei saa sõita ka paadiga, sest temperatuur langes eile hommikul alla kahekümne kraadi ning järve jäätumine on alanud.
Järv oli jäätunud kaldast umbes 100 meetri kauguseni. «Peipsi jäätub aeglaselt. Praegu jääle minna tähendaks enda uputamist,» lisas Saks, kelle kinnitusel jääb kehtestatud jäälemineku keeld kehtima tõenäoliselt kogu nädalaks.
Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Eveli Uibokandi sõnul ei ole päästeteenistust viimastel päevadel ühtegi inimest veest välja tõmbama kutsutud. Küll aga on hädas olnud läbi jää vajunud loomad.
Reedel käisid päästjad Võrumaal Antsla vallas Rimmi külas, et tõmmata veest välja kaldast kümne meetri kaugusel läbi jää vajunud metskits.