N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Elurajoon täidab jõeäärse soo

Risto Mets
Elurajoon täidab jõeäärse soo
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vana-Ihastes asuvalt soiselt kinnistult avaneb Emajõele ilus vaade, mida mõned inimesed saavad tulevikus nautida koduaknast.
Vana-Ihastes asuvalt soiselt kinnistult avaneb Emajõele ilus vaade, mida mõned inimesed saavad tulevikus nautida koduaknast. Foto: Margus Ansu

Tublisti täitematerjali, pinnasetöid ning tee-ehitust vajab suur jõeäärne krunt enne, kui sinna saavad kerkida majad. Ettevõtjal on aga kindel plaan see katsumus läbi teha.


Vana-Ihastes, Tartu linna kõige lõunapoolsemas nurgas asuvalt pehmelt tühermaalt avaneb kaunis vaade Emajõele, üle jõe aga ka Aardla poldrile, mis on üks suuremaid lindude peatumispaiku Lõuna-Eestis. Kaldapealsel kohtab tihti kalastajaid, jõel käib aktiivne paadiliiklus. Elukeskkond missugune, ainult sääski on suve alguses hirmus palju.

Asum paadisadamaga

Jõeäärse 4,3-hektarise maatüki kasutuselevõttu kavandas juba selle eelmine omanik, kes algatas 2007. aastal detailplaneeringu. Arendus jäi aga soiku ja kinnistu vahetas omanikku.

Uus omanik soovib planeeringut uuesti üles soojendada, märkis Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven.

Tihti räägivad kinnisvaraarendajad, justkui omavalitsus venitaks planeeringutega. Enamasti on soikujäämise taga aga see, et arendaja on teinud detailplaneeringus vigu ning omavalitsus palunud need parandada. Paraku kaovad planeeringud seejärel justkui mutiauku, kirjeldas Ahven.

Linnavalitsus soovib algatada krundil keskkonnamõju hindamise, mis muu hulgas peaks selgitama selle, kas madala ja alles kevadel üleujutatud ala täitmine pinnasega on loodusele ohutu ning kuidas mõjutab keskkonda paadisadama tarbeks kaevatav kanal.

Ahvena sõnul kavandab arendaja jõe äärde kaheksat krunti suurusega 1200−2000 ruutmeetrit. Ehitusalune maksimaalne pind tohib olla kuni 400 ruutmeetrit, rajatavad tänavad tuleb siduda linna teedevõrguga.
Ehitada saab jõe kaldast 50 meetri kaugusele.

Ehitamiseks ei lähe Ahvena hinnangul tõenäoliselt siiski enne aasta möödumist, sest aega võtavad nii keskkonnamõju hindamine kui ka detailplaneeringu väljakuulutamine ja arutelu.

Soovijaid leidub

Ranna puiestee 36 omanik Marko Milius ütles, et ta plaanib jagada ala ühepereelamute kruntideks. Detailplaneeringu vormistamine käib ning vähemalt osale kruntidest on olemas ka kindlad huvilised.

Milius märkis, et praegu kuulub pea kogu kinnistu ehituskeeluvööndisse. Nüüd tuleb keskkonnaametilt taotleda selle vähendamist.

Vaatamata täitepinnase juurdeveole tuleb majad ehitada vajumise vältimiseks siiski vaiadele. Milius avaldas arvamust, et enne järgmise aasta sügist linlased krundil mingit tegevust ei näe, sest asjaajamine võtab aega.

Praegu veavad läheduses elavad inimesed tema kinnistule prügi. Peamiselt lehed, oksad, mädanenud õunad ning muud aiajäätmed aga tulevikus ehitust ei sega. «Kui ehitus pihta hakkab, küllap lõpeb siis ka sodi toomine krundiservale,» avaldas Milius lootust.

Miliuse kinnitusel on kruntide vastu huvi tundnud tema enda tutvusringkond. Seetõttu ei osanud ta veel öelda, kas mõni kruntidest jõuab ka avalikku müüki.

Märksõnad
Tagasi üles