Juhtkiri: kord muutus

Tartu Ülikooli peahoone Foto: Margus Ansu.

Tartu Ülikool loobus lävendipõhisest vastuvõtust

Milliste reeglite järgi ülikooli pääseb, läheb korda väga paljudele. Selle aasta sügisel immatrikuleeris Tartu Ülikool 2800 bakalaureuseõppe üliõpilast. Akadeemilise hariduse poole püüdlejatele pöidlahoidjaid on muidugi palju rohkem – lisagem pereliikmed ja sõbradki.

Järgmisest aastast taastatakse Tartu Ülikoolis enam-vähem selline süsteem, mida tunnevad nüüdsete üliõpilaskandidaatide vanemad ja vanavanemad. Õppekohti on kindel arv ja ülikooli võetakse vastu need, kes on pingereas tugevamad. Üliõpilaseks tahtjatel tuleb teha suvel sisseastumiseksamid ja konkurents muutub karmimaks. Ülikool saab aga paremini planeerida nii oma töö mahtu kui kvaliteeti.

Senine lävendi järgi ülikooli võtmine tähendas lihtsustatult öeldes riigieksamitel saadud punktide piiri, millest alates võis üliõpilaskandidaat kindel olla, et ta pääseb õppima. Lävendid olid erialati erinevad.

Üliõpilane sai kokku arvutada oma punktisumma ning vaadata selle järgi, millisele erialale ta õppima pääseb. Täpsustuseks: see kord ei kehtinud ka Tartu Ülikoolis kõigil erialadel. Võib öelda, et üliõpilaseks võtmine lävendi järgi oli mõned aastad kestnud eksperiment, mis ei õnnestunud.

Eeldus oli, et eelmis(t)e aasta(te) riigieksamite tulemused ja avalduste arv erialade lõikes lubab piisava täpsusega ennustada, milline punktide lävend tuleb igale erialale seada.

Kahjuks pole see nii – valemis on liiga palju tundmatuid isegi akadeemiliselt võimekate ajude jaoks. Tagajärjena varieerub aastate lõikes nii vastuvõetavate tase kui ka arv liiga palju. See omakorda tähendab, et õppetööd on väga raske planeerida ning mõnel juhul kannatab kindlasti selle kvaliteet.

Võtame värskeima näite. Selle aasta suvel osutusid hitterialadeks soome-ugri keeleteadus ja semiootika. Riigitellimus oli vastavalt 30 ja 20, ent lävendist hüppas üle 112 ja 83 tudengit.

Võite kujutleda, milliseid praktilisi probleeme see kaasa toob. Alates ilmseimast: igaühel peab olema tool. 112 tooli on paraku 3,73 korda rohkem kui 30. 83 tudengi samapikkuste esseede lugemine võiks lihtsa arvutuse järgi võtta õppejõu aega 4,15 korda rohkem kui 20 tudengi esseede lugemine ehk näiteks ühe tööpäeva asemel peaaegu terve nädala. Mille arvelt on õppejõul üldse võimalik nii palju aega juurde võtta?

Kõrghariduse juurde käivad mitmesugused õppetöö vormid, kus kogenud õpetlane suhtleb vahetult algajatega (loe: üliõpilastega), ergutab mõtlema ja teisalt suunab ekslema läinud arutluskäigud rajale tagasi. Niisugust asja pole ülerahvastatud auditooriumis lihtsalt võimalik teha. Retooriline küsimus: kes kannatab? /