Tartu gaasibussiusk lõi kõikuma

Tartu linnaliinibussid. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Aeg sunnib Tartut välja kuulutama uut bussihanget, kuid linnavõim ei ole enam veendunud, kas täielik üleminek gaasibussidele on ikka majanduslikult otstarbekas. Aruteludele peaks punkt saama lähinädalail.

Kõhklusi kütab ühelt poolt asjaolu, et diislikütuse hinna langus kipub gaasi eeliseid nullima. Teisal aga tõdemus, et gaasibusside hulga suurendamise eeltingimus on uue gaasitankla ehitamine. Sellega ühes oli plaanis ka bussidepoo.

«Siin on laual ka linna tehtavad investeeringud,» ütles Tartu linnamajanduse osakonna juhtaja Rein Haak, «ei saa olla nii, et gaasibussid on, aga gaasitanklat ei ole.»

Haak loetles, et volikogu load on olemas depoo ja tankla ehitamiseks, on otsus veevärgi nõukogult, et ehitusalune maa antakse linnale rendile, on saadud Eesti Energialt liitumislepingu pakkumus, tingimused on saadud ka Eesti Gaasilt, depoo eskiislahendus on olemas.

«Küsimus on aga, kas linn paneb oma rahalised vahendid teatud ajaks kinni või laseb kellelgi gaasitankla ehitada, kõnelusi on peetud kolme firmaga,» ütles Haak. «Rohkem me gaasibusse hankesse kirjutada ei saa, kui tankla võimaldab. Lähemad kaks nädalat on viimane aeg otsustada, kas läheme asjaga edasi ühtpidi või teistpidi. Kui me tanklat ei raja, peame lähtuma olemasoleva gaasitankla võimsusest.»

Eelise võtmine

See ei tähendaks, et uues hankes gaasibusse ei küsita, aga kindlasti ei küsitaks 65 bussi, nagu veel eelmise aasta sügisel oli abilinnapea Valvo Semilarski kindel veendumus.

Eile oli tema sõnum, et tankla rajamine on küsimärgi all. Depoo ehitus on aga tankla rajamisega otseselt seotud. Semilarski nimetas, et hinnad kõiguvad suurelt, otsus on tähtis. Tänaseks on kavandatud uued nõupidamised sel teemal.

«Emotsionaalselt ma jubedalt tahaks gaasibusse, aga matemaatiline tõestus peab sellega kaasa tulema,» ütles teema kohta rahanduse abilinnapea Kajar Lember.

«Vaatame, mis oli diislikütuse hind poolteist aastat tagasi, kui alustasime, ja kus see nüüd on – täitsa öö ja päev,» lausus Lember. «Päeva lõpuks on oluline ju see, mis see tulem kümne aasta pärast peaks olema.»

«Ühelt poolt näeme, et gaasibusside eelis on keskkonnasäästlikkus. Kui linn taristu ehitab, saavutame kõigi järgmiste hangetel osalejate jaoks võrdse konkurentsiolukorra,» jätkas ta. «Teisalt peaks gaasibusside kasutuselevõtul kütuste hinna vahe kaaluma üles taristu ehitamise, siis oleks see mõistlik. Küsimus on, mida teeb diislikütuse hind ja mida teeb gaasi hind, riigi tasemel räägime võimalikust gaasiaktsiisist, mis muudab asju.»

Ka Haak viitas, et linna oma bussidepoo ehitamise plaaniga sooviti kõigile võimalikele hankel osalejatele pakkuda võrdset lähtekohta. «Praegu on ühel võimalikul pakkujal eelis, mis ei ole küll väga tänapäevane,» sõnas ta.

Suur investeering

Lember möönis, et kindlasti mõjutaks tankla ja depoo ehitamine linna laenukoormust ja investeerimisvõimet, teisalt praegu veel puhvrit on.

Depoo kavatseb linn rajada oma rahaga, projekteerimiseks ja ehitamise hinnaks on arvestatud umbes 1,8 miljonit eurot. Üle kolme miljoni euro maksva tankimistaristu soovib linn lasta projekteerida ja ehitada firmal, kes saaks järgmised kümme aastat seda rajatist enda käes hoida ning teha oma kulutused tasa tankimisteenuse tasust. Selle tasu maksab bussifirma, kes tanklast kütust ostab. Pärast kümne aasta möödumist tuleb tankimistaristu linnal omandada.

Haak tunnustas rohelist mõtlemist, kuid paiguti lähevad unistused tema meelest mürkroheliseks. «Me võiksime osta sada protsenti rohelist elektrienergiat, aga me ei osta seda, sest ei suuda nii palju maksta. Ostame 20 protsenti,» tõi ta võrdluse.

Depoo ja gaasitankla on olnud kavas ehitada vangla vastu Ringtee 45 krundile, mis kuulub linnaettevõttele Tartu Veevärk.

Tartu linnaliinidel peaks uue lepingu järgi töö algama 2017. aasta juulist.