Tartu Ülikool hülgas lävendipõhise vastuvõtu

Tartu Ülikooli peahoone ees. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikool hülgas lävendipõhise vastuvõtu, alates järgmisest õppeaastast astuvad tudengid kooli paremusjärjestuse alusel. Mitmed teised osaliselt lävendipõhist vastuvõttu kasutavad ülikoolid ei plaani sellest siiski veel loobuda, kirjutab Madis Filippov.

Tartu Ülikool hakkas pingerea järgi tudengite valimist lävendipõhise vastuvõtuga asendama alates 2004. aastast. Sama teed läks mitu teistki kõrgkooli. Lävendipõhine vastuvõtt tähendab seda, et sisse saavad kõik kandidaadid, kelle riigieksamitulemused on piisavalt head.

Ent kuueaastane kogemus näitab, et see süsteem lonkab, mistõttu võttis ülikooli nõukogu eile vastu otsuse: alates järgmisest õppeaastast võetakse tudengeid vastu paremusjärjestuse alusel. Samuti karmistatakse vastuvõtutingimusi.

«Miinimumpiiriks, millega üldse saab ülikooli kandideerida, on 60 punkti, kuid see ei garanteeri sissesaamist,» selgitas ülikooli õppeprorektor Martin Hallik. Mainitud punktinõue ei tähenda, et kõik riigieksamid peavad olema tehtud vähemalt 60 punktile. Need punktid arvutatakse igal erialal valemi järgi.

«Muudatused võimaldavad parandada tulevaste tudengite akadeemilist taset,» põhjendas  Hallik. «Teiseks muutub nii paremaks, selgemaks ja loogilisemaks sissesaanute seltskonna kujunemise prognoosimine.»

Kaob ära ka probleem, et auditooriumid on ülerahvastatud – kui erialale on oodatud näiteks paarkümmend tudengit, siis rohkem neid vastu ei võeta.

Sisse vaid parimad

«On olnud juhtumeid, kus eeldatav arv on 20 ja õppima asub 80 tudengit,» selgitas Hallik lävendipõhise vastuvõtuga kaasnenud segadusi. Problemaatilisemaid erialasid ta nimetada ei osanud, kuna vastuvõtt on aastati erinev.

Eesti Maaülikoolis on sisseastumine toimunud kogu aeg pingeridade alusel. «Arvan, et see lävendipõhisuse eksperiment, mida nad aastaid viljelesid, on läbi kukkunud,» lausus maaülikooli õppeprorektor Jüri Lehtsaar.

«Sellega tagame riigieelarveliste kohtade normaalse täitumuse,» põhjendas ta. «Nii ei teki olukordi, kus ühel aastal on vaja mitu korda rohkem kandidaate vastu võtta, kui on kohti, ja teisel aastal jääb kohti täitmata. Pingereaga saab joon tõmmatud sinna, kus kohtade arv on täis, ja kes on paremad, saavad sisse.»

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp rääkis, et neil on kasutusel kombineeritud, nii pingereaga kui ka lävendipõhine vastuvõtt. See tähendab, et lävend ei kehti kõigil erialadel. Süsteemi muuta pole esialgu plaanis, kuna seni pole täistuubitud auditooriume tekkinud.

«Mõnel erialal on õpilaste arv suurem kui riigi koolitustellimusega ettenähtud arv, aga midagi drastilist pole juhtunud,» märkis Kübarsepp. Seejuures on näiteks tehnikaerialadel lävend veidi madalam. Kübarsepa kinnitusel on tunda, et selliste erialade suhtes huvi aina kasvab.

TÜ otsus lävendisüsteemist loobuda võib Kübarsepa sõnul olla õigustatud, kuna uus gümnaasiumi õppekava jätab 2013. aastast alles vaid kolm riigieksamit: eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami. Nii on nende kolme alusel raskem tudengiks pürgijaid selekteerida. «Need eksamid on meile sisseastumisel aga väga olulised,» põhjendas Kübarsepp.

Tartu Ülikooli tudeng Kadri Väljaste on ülikooli otsusega rahul. «Mina astusin sisse pingerea alusel, meil olid sisseastumiseksamid ja ma pooldan kindlasti seda varianti,» märkis ta. Mullu psühholoogiat õppima asunud tüdruku hinnangul ei näita keskkooli lõpueksamid kõike, mida vaja. «Teadmised eriala kohta nendes ei peegeldu,» märkis ta.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli rahvamajanduse esimese kursuse tudeng Janoš Tšonka peab just pingerea alusel vastuvõttu ainuõigeks variandiks. «Kes on parem, saab sisse, kes kehvem, ei saa. See on õige,» lausus ta. Tšonka meenutas, et astus ka oma erialale kohapeal eksameid sooritades ja sai riigieelarvelisele kohale just pingerea järgi.

Näitab motivatsiooni

Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimehe Maris Mälzeri sõnul peaks sisseastumine mõõtma inimese valmisolekut ja motivatsiooni mingil erialal õppida.

«Lävendipõhine vastuvõtt, mis tugineb riigieksamitulemustele, seda ei näita,» lausus Mälzer. «Ülikoolid ei saa päris õigeid kandidaate ja tulemuseks on väga suur väljalangevus.» Seetõttu peab liit Tartu Ülikooli vastuvõtusüsteemi muutmist õigeks sammuks.

«Koolid peaksidki ise tegema rohkem sisseastumiseksameid,» leidis ta, viidates sellele, et üha rohkem koole kasutab sisseastumisel ka vestlusi.

Ka Tallinna Ülikool (TLÜ) kasutab lävendipõhist vastuvõttu, kuid vaid vähestel erialadel. «Üldjuhul on tegemist erialadega, millele väga suurt tungi pole,» märkis ülikooli pressiesindaja Maiki Voore. Enamasti lähtutakse siiski sisseastumiseksamitest.

«See aitab kaasa konkreetse eriala parimate üliõpilaskandidaatide selgitamisele – igal erialal on oma spetsiifika, mida üksnes riigieksamite tulemused ei pruugi katta,» seletas Voore. «Samuti annavad katsed aimu kandidaadi motiveeritusest erialale õppima asumiseks.»

Kool muutis vastuvõtukorda novembris. Näiteks abituriendid, kes on kolme riigieksami keskmise saanud vähemalt 90 punkti või olnud esimeste seas üleriigilistel või rahvusvahelistel olümpiaadidel, saavad valida eriala ja seda tasuta õppida. Samuti saab nüüd juba varakevadel esitada avalduse ülikooli sisseastumiseks.

«See tähendab, et tudeng saab juba enne riigieksamite sooritamist mõningatel erialadel sisseastumiskatseid sooritada,» rääkis Voore.

Kommentaar

Mart Laidmets
haridus­ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja

Eesti kõrgharidussüsteem on täiesti autonoomne, mis tähendab, et ülikoolid võivad ise valida endale sobivaid üliõpilasi. Mingil hetkel seati strateegiliseks eesmärgiks võimalikult suur tudengite arv.

Massikõrghariduse puhul on üks eesmärkidest, et võimalikult paljud pääseksid ülikooli. Seal saavad nad ennast tõestada. See raiskab rohkem ressurssi, kuna ülikool peab kuigi palju ikkagi koolitama ja tudeng saab kah alles hiljem aru, et see polnud kõige mõistlikum.

See, mida Tartu Ülikool nüüd teeb, on veidi täpsem kalibreerimine oma tudengikandidaatide seas. Et tõsteti miinimumi, alla mille ülikool vastu ei võta, on väga positiivne.

On raske öelda, kuidas lävendipõhine vastuvõtt võis õppetöö kvaliteeti mõjutada. Alguses ei suudetud ja polnud võimalik lävendeid täpselt paika panna. Üldiselt aga süsteem töötas, sest oli kõigile mugav.  Eriti tingimustes, kui tudengite arv kasvas. Praegu langeb see aga viis protsenti aastas.

Ülikoolid ja edasiõppimine

•    Tartu Ülikooli 9 teaduskonnas ja 5 kolledžis õpib kokku üle 16 000 üliõpilase, neist ligi 11 000 päevases õppes. Sisseastumine on seni toimunud enamikul erialadel lävendipõhiselt.

•    Tallinna Ülikooli 19 instituudis ja 5 kolledžis õpib üle 9500 tudengi. Lävendipõhine sisseastumine on vaid vähestel erialadel.

•    Tallinna Tehnikaülikooli 8 teaduskonnas ja 4 kolledžis õpib ligi 14 000 tudengit. Sisseastumine on paljudel erialadel lävendipõhine.

•    Eesti Maaülikooli 5 instituudis, 1 kolledžis ja 2 teaduskeskuses õpib ligi 5000 tudengit. Sisseastumine on pingerea alusel.

•    Täpsemate edasiõppimisvõimaluste kohta saab infot näiteks noorte infomessilt Teeviit, mis toimub 2.–4. detsembrini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses.

•    Sel õppeaastal toimuvad gümnaasiumi riigieksamid: eesti keel, kirjand (25. aprill 2011), inglise keel võõrkeelena (3. mai), matemaatika (13. mai), ajalugu (30. mai), geograafia (3. juuni), bioloogia (24. mai), keemia (7. juuni), füüsika (13. juuni), ühiskonnaõpetus (29. aprill).