/nginx/o/2016/01/26/4907007t1h4407.jpg)
Sügisel 2014 vene keeles ilmunud „Seal, kus ma sündisin” tõi tartlasest autorile Nadežda Katajeva-Valgule varakevadel 2015 Eesti kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia. Nüüd on ilmunud sama raamat eesti keeles, esitlus on täna kell 18 Tartu kirjandusmajas.
Pruutsa (Prudištše) külas Petserimaal 1950. aastal sündinud autor kirjeldab sealsete, põhiliselt 1950. ja 1960. aastate vene inimeste igapäevaelu ja kombeid, nende jumalakartlikkust, suhteid setude ja teiste naabritega ning kultuuride segunemist.
Koomilist ja traagilist
Jutustusse on põimitud külaelu koomilisi ja traagilisi sündmusi, meenutusi hiljutisest sõjast ja mõned põiked meie nüüdsesse ellu. Lugeja saab osa toonastest pidustustest, pulmadest ja matustest ning talutöödest, nagu näiteks heinategu ja seatapmine.
Pruutsa küla elanike hulgas ei olnud eestlasi. Kuid et naabruses, otse üle järve asus setu küla, oskasid paljud venelased setu keelt. Ilma selleta ei olnud ju mõtet minna ka näiteks setude pulmapidu vaatama, mida aga Nadja koos oma emaga tegi ja mäletab seda tänini.
Nadežda Katajeva-Valk on oma meenutused kirja pannud austuse ja armastusega Petserimaa kadunud inimeste ja hääbuva külaelu vastu. Laused voolavad rahulikult, jutt on kohati rõõmsam ja tükati murelikum, austavat suhtumist jätkub ka nendesse, kes ei käitunud kõige eeskujulikumalt, välja paistab ligimesearmastus.
Meisterlik tõlge
Tõlkija Veronika Einberg on helge voolava jutustuse andnud edasi autoritruult ja meisterlikult. Teisiti oleks ka mõeldamatu, sest tal on tõlkijana palju kogemusi. Ta on eesti lugejale vahendanud peamiselt vene keelest üle poolesaja teose ja saanud samuti Eesti kultuurkapitali aastapreemia.
Nimelt otsustas kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii aastal 2014, et Veronika Einberg väärib aastapreemiat ilukirjanduslike tõlgete hulgas selle eest, et ta on vahendanud eesti keelde Boriss Akunini „Musta linna”, Andrei Ivanovi „Harbini ööliblikad” ja Mihhail Šiškini „Kirja sinule”.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)