/nginx/o/2009/01/20/120087t1he38d.jpg)
Esimese linnana Eestis on Otepääl täielikult välja vahetatud kogu vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning rajatud reoveepuhasti.
Otepää vahetas veetorud täielikult välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiaseltsi Otepää Veevärk juhataja Enn Sepma sõnul on linnas viimase 15. aasta jooksul välja ehitatud uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Euroraha ning Soome riigi toel ehitati ümber ka Otepää keskkatlamaja. Nii kütab linna täisautomaatne 2,5 MWh hakkepuidukatel, mis läks maksma 7,8 miljonit krooni.
Linnal on nüüd kaks kaasaegset reoveepuhastit - üks Kastolatsi teel, teine Alajaama piirkonnas. «Nii kaugele oleme jõudnud tänu mitmetele projektidele ja toetajatele,» rääkis Sepma pressiteate vahendusel.
«Toetust oleme saanud Phare programmist, SIDA ja KIK projektidest, Šveitsi riigilt, Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, Otepää vallavalitsuselt ja üht-teist oleme teinud ka oma jõududega.»
Šveitsi riigi abiga on saadud Otepääle uus veetöötlusjaam ja veetorustikud, mis läksid maksma 12 miljonit. Väikelinnade vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringute projektiga ehitati välja Keskuse, Pikk, Lille, Virulombi ja Munamäe tänava torustikud kogumaksumusega 6,3 milj.krooni.
Rootsi riigi abiga ehitati Otepää linna reoveepuhasti, mis maksis 17 miljonit krooni. Keskkonnainvesteeringute keskus aitas rajada Palupera maantee, Aedlinna, Uue tänava jt torustikud ning kompostväljaku ning seda 3,7 miljoni krooniga.
Lisaks 24 miljoni krooniga, mis saadi Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, viidi lõpule kogu Otepää linna vee- ja kanalisatsioonitorustike veetöötlusjaamade rekonstrueerimine ja reoveepuhasti täiendus ning ühe uue reoveepuhasti ehitus.