Proviisoriõppe tudeng Triin Durejko püüdis teada saada, kuidas patsiendid käituvad, kui arst on neile haiguse ilmnedes ravimi määranud, kuidas nad rohtu võtavad ja mismoodi sellesse suhtuvad. Tööst selgus, et ravim võib ununeda või et inimene lihtsalt ei usu oma haigust.
Uurimistöö juhendaja dotsent Daisy Volmer ütles, et Eestis ei ole veel sugugi hinnatud seda, kuidas elanikkond ravimeid kasutab. «See kõik on alles lapsekingades,» märkis ta.
Kuna ravijärgimus on väga lai teema, siis tuli Triin Durejkol oma uurimisobjektiks leida midagi konkreetset. Koostöös perearstiga keskendus ta neile patsientidele, kelle vereanalüüs näitas keskmiselt kõrgemat kolesteroolisisaldust ehk inimestele, kelle diagnoosiks on düslipideemia.
Haigus kulgeb sümptomiteta, aga sellest hoolimata on just neil patsientidel väga kõrge risk haigestuda aterosklerootilise tekkega südame- ja veresoonkonna haigustesse. Ning see on omakorda suur tervishoiuprobleem nii Eestis kui terves maailmas.
Haigestumist aitavad vähendada laialdaselt kasutatavad ravimid – statiinid, mis on kõrge kolesteroolisisalduse vähendamiseks mõeldud rohud.
Triin Durejko keskendus 27 patsiendile, kellele perearst oli statiinravi määranud ning jälgis neid poole aasta jooksul. «Ühelt poolt oli mu eesmärk vaadelda nende inimeste ravijärgimust ja selle muutumist kuude lõikes ning teiselt poolt tähele panna, kuidas muutus nende suhtumine ravimisse,» selgitas ta.
Ž
Triin Durejko kohtus patsientidega regulaarselt ja küsitles neid. Perearstiga koostöös jälgis ta retseptiandmebaasist seda, kuidas ravimit on välja ostetud. Ka palus ta kohtumistel tablette näidata, ja luges neid üle, et hinnata, kui täpselt on patsient oma ravimit võtnud.
Triin Durejko tunnistas, et inimesed võisid oma käitumist ilustada või valetada ning et paratamatult jääb kuhugi udune ala. Alati ei saa kinnitada, et patsiendid oma ravimit ka tegelikult regulaarselt kasutasid. Uuringu usaldusväärsust aitas aga kinnitada see, et Triin Durejko määras veel patsientide vere kolesteroolisisaldust. Seda nii enne uuringut kui kuus kuud pärast ravi algust. Inimestel, kes olid korralikud ravijärgijad, vere kolesteroolisisaldus tõepoolest langes.
Kõige sagedasem põhjus on inimlik unustamine. Durejko sõnul osales uuringus patsiente, kes sageli reisisid ning just reisile minnes ununes ravim mõnikord maha.
Ka märkas ta, et kui ravi algul võeti rohtu korralikult, siis mida aeg edasi, seda lohakamaks patsiendid muutusid. «Kuna ravimi mõju tervisele ei ole kuidagi tunda, siis tasapisi loobuti sellest ning hakati ravi vajalikkuses kahtlema,» rääkis ta.
Triin Durejko sõnul oli neid, kes sünteetilisi ravimeid pelgasid ning eelistasid looduslikke raviviise, näiteks punase riisi ekstrakti sisaldavaid preparaate või omega 3 rasvhappeid sisaldavaid preparaate. Ka siis kui need vere kolesteroolisisaldust ei langetanud.
Ka teadis üks vastaja, et tal ei ole perekonnas kõrge kolesterooli tõttu mitte kellelgi probleeme tekkinud ning just seepärast ei soovinud ta ravimit võtta.
Oma töö tulemusena võib Triin Durejko soovitada, et nii perearstid kui proviisorid peaksid pidevalt inimestele meelde tuletama, miks on statiinravimi võtmine siiski vajalik. Ka võiksid perearstid rohkem kontrollida, kuidas patsient oma retseptiravimit välja ostab ning kui vaja, siis sel teemal patsiendiga vestelda.
Triin Durejko uurimistööd auhinnati täna Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis 800 euro suuruse stipendiumirahaga.
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts on koos ühe Eestis tegutseva apteegiketiga asutanud teadustööde tegemise toetuseks stipendiumifondi. Eesmärgiga populariseerida farmaatsia eriala, kuna just selle eriala spetsialistide nappus tööturul on juba aastaid probleem.