:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2010/11/25/473138t1hd6e2.jpg)
Möödunud nädalal otsustas Tartu Ülikooli valitsus, et loobub Pühajärve kaldal asuvast residentsist, sest maja ei kasutata piisavalt palju ning selle ülalpidamisega kaasnevad lisakulud.
Tartu Ülikool paneb residentsi müüki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu veebruaris võttis TÜ nõukogu vastu nimekirja varast, mis pole ülikooli põhitegevusega seotud ning millest loobumist võiks kaaluda.
Ülikooli valitsuse istungil öeldu põhjal leiab ülikooli kantsler Andres Liinat, et ülikooli nõukogu on ebavajaliku vara nimekirja kinnitamisega andnud ühtlasi ka loa nende varade müügiks.
4000 krooni ööpäev
Otepää vallas asuva Pühajärve residentsi kohta seisab nimekirjas, et selle kulud ei ole proportsioonis praeguse kasutusfunktsiooniga. Dokumendis on märgitud, et hoone ja kinnistu haldamiseks kulus 2008. aastal 177 000 ning aasta hiljem 228 000 krooni. Liinati sõnul on aga aastakulud umbes 300 000 krooni aastas.
Residentsi, nagu ka mitmeid teisi ülikooli ruume, on võimalik rentida nii ülikooli töötajatel kui ülikoolivälistel inimestel. 2009. aastal kinnitatud hinnakirja järgi maksab ülikooli teaduskondadele ja teistele struktuuriüksustele ööpäev residentsis 2000, ülikooli töötajatele 2400 ning ülikoolivälistele inimestele 4000 krooni.
Ülikooli kinnisvaraosakonnajuhataja Erkki Ääremaa sõnul üüritakse maja aastas 10–15 korral. See toob ligi 60 000 krooni renditulu aastas.
Kuna residents pole ülikooli põhitegevuseks vajalik hoone, ei kavatse ülikool Ääremaa kinnitusel majja rohkem investeerida.
Ostja otsimise usaldab ülikool kinnisvarafirmale, kes esitab ülikooli nõukogule parima pakkumise. Kui suure summa eest maja müüki võiks minna, ei osanud Ääremaa öelda. Mittevajaliku vara nimistus on hoone bilansiliseks väärtuseks märgitud 1,4 miljonit krooni.
Pühajärve residentsiks kutsutav maja ehitati 1980. aastate alguses ENSV ministrite nõukogu tellimusel. Räägitakse, et maja olla ehitatud looduskaitsekordoni nime all, tegelikult aga selges teadmises, et majast saab ministrite nõukogu esimehe suvila.
Kui 1980. aastate keskpaigas tuli Moskvast käsk varad üle vaadata, tekkis vajadus seesuguse funktsiooniga maja ministrite nõukogu asjade valitsuse nimekirjast eemaldada. Nii pakkuski riik residentsi Tartu Ülikoolile.
Toonane ülikooli haldusprorektor Vello Peedimaa märkis, et on kuulnud küll jutte looduskaitsekordoni varjus ehitatud majast, kuid kui residents kaheksakümnendate keskpaigas ülikooli kasutusse tuli, oli tegu konverentsi- ja puhkemajaga.
Toona peeti majas väiksemaid töökohtumisi ja konverentse ning seal peatusid väliskülalised. Peedimaa meenutas, et Pühajärve puhkemaja toimis Kääriku spordibaasi toetava konverentsiruumina, sest Käärikul polnud sellist osa veel välja ehitatud.
Valitsus kasutas harva
Peedimaa meenutas, et seal pidasid koosviibimisi teaduskonnad. Ta nentis, et ülikooli juhtkond kasutas väljasõitude pidamise kohana residentsi siiski väga harva.
Maja praeguse tulevikuplaani kohta ei osanud Peedimaa seisukohta võtta: «Eks see sõltub ülikooli praegustest vajadustest, aga tollel ajal koos Käärikuga ta töötas.»