Sõjahõng elustas Pirogovi

TÜ ajaloo muuseumi projektijuht Urmet Paloveer (paremal) kehastas sõjameest, kelle vigastused võimaldasid mehe kiirelt pärast esmaabi andmist tagasi lahingusse saata. Foto: Margus Ansu

Õuhkahõng hõljub Pirogovi pargi kohal ja meelitab möödujaid kui õllelõhn tudengit palaval päeval. Krimmi sõja kohta on küll enneolematult külm, kuid muu on nagu päris – haavatud, eeternarkoos ja Pirogov.

«Hoidke teda kinni,» kamandab sõjaväemeditsiini isa Nikolai Ivanovitš Pirogov (Tartu Üliõpilasteatri näitleja Jari Matsi) ja asub võileiva tegemiseks passiva noaga röökiva sõjamehe jalga amputeerima. Kisa kestab õnneks vaid mõne hetke, sest saabas «koos jalaga» saab eeternarkoosi all suurema valuta lõigatud. Nii sai Krimmi sõjas opereeritud üle 10 000 haavatu.

Pirogov tegi omal ajal peale sõjaväearsti töö ka anatoomiateatrit, milles näitas külmutatud veiselihakehade peal loomade siseorganite paiknemist.

25. novembril, oma 200. sünniaastapäeval näitas ta aga Tartus raekoja taha üles seatud Sevastoopoli lahingu välilaatsaretis, kuidas haavatud sõjamehi sortida, eeternarkoosi all jalga amputeerida ja kipsmähist teha – kõik Pirogovi meditsiiniuuendused.

Ära kaota pead

Grimmi ja kunstverega teater jätkub. Nooruke Pirogov seisab taas harkisjalu haavatute ja halastajaõdede keskel just nii nagu 150 aasta eest Sevastoopoli all laatsaretis.

«Te olete esimest korda siin sõjalaatsaretis ja kardate pead kaotada, mul on selliseid õdesid varem ka olnud,» seletab Pirogov kahele kogenematule halastajaõele. Muuseas, õed sõjaväljal oli samuti Pirogovi uuendus.

Haiged tuleb Pirogovi uuendusliku süsteemi järgi jagada nelja rühma. Surmavalt haavatud, kelle eest õed peavad nende viimastel elutundidel hoolitsema. Seejärel raskelt haavatud, keda tuleb kohe opereerida. Siis kergemalt haavatud, kelle operatsiooniga võib mõni päev oodata, ning need, keda võib pärast haava puhastamist tagasi lahingusse saata.

Pirogov jätkab manitseva kõnega. «Pole ju mingisugust kasu, kui pärast hästi õnnestunud operatsiooni sureb patsient nakkusesse. Seetõttu ongi oluline tähtsaks pidada hügieeni,» sedastab arst. Kord kasutatud sidemeid ei tohi uuesti kasutada, need tuleb ära põletada, on Nikolai Ivanovitš range.

Tagasi õlgedele

Pärast veerandtunnist meditsiiniteatrit pakuvad naiskodukaitsjad sooja teed ja edasi saab suunduda sooja tänapäevasesse sõjaväetelki uudistama nüüdisaja laatsaretti.  

Pirogov ja üliõpilasteatri ning Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi «halastajaõed» ja «haavatud» vaatavad kahjurõõmsalt üle täispuhutava soojustusega kanderaami. Suunduvad aga tagasi välilaatsaretti, et anda kordusetendus Pirogovi suurtegudest Sevastoopoli all.