Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2016/01/21/4893321t1hb7e8.jpg)
Alles läinud laupäeval taasavatud Tartu ülikooli loodusmuuseum juba kasvab, üleöö tuli juurde üle poolesaja tarantli.
Nii see on, ühel emasel Lõuna-Ameerikast pärit tarantlil (Avicularia metallica) koorusid munakookonist järglased, kinnitas Tartu ülikooli loodusmuuseumi spetsialist Andro Truuverk.
«Proovisin neid kokku lugeda, sain ligi seitsekümmend väikest tarantlit,» rääkis ta. «Me ei julge nendega veel hõisata, las saavad kõigepealt suuremaks, siis on näha, kui hästi sel emasel järglaste saamine õnnestus.»
Suureks kasvades on selle liigi esindajad umbes peopesa suurused.
Loodusmuuseumis on tarantlid elanud kümmekond aastat, kuid seni pole neil järglasi olnud.
Külastajatele vaatamiseks on elavnurgas väljas kaks suurt tarantlit. Neli tarantlit, sealhulgas järglased saanud ämblik, elavad muuseumi tagaruumides.