:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2010/11/24/472640t1h813a.jpg)
182 aasta eest asus Tartu Ülikooli professorite instituuti tudeerima alles 18-aastane Nikolai Pirogov, kelle avastused on kasutusel ka praeguste sõdade laatsarettides.
Pirogov kutsub välihospidali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna möödub Pirogovi sünnist kaks sajandit. Sel puhul näitavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseum ja Tartu Üliõpilasteater, kuidas tegutses Pirogov 19. sajandi välilaatsaretis. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja kaitseliidu Tartu malev tutvustavad seal kõrval, kuidas Pirogovi uuendusi veel praegugi lahinguolukorras kasutatakse.
Tuimalt amputeerima
Enne 19. sajandi keskpaigas peetud Krimmi sõda said tagalas arstiabi need sõdurid, kes kõvemini karjusid. Kes enam karjuda ei jaksanud, võisid aga sootuks abita jääda.
Sõjaväearstina töötanud Pirogov leidis aga, et töö on palju tulemuslikum, kui kergemate vigastustega mehed panna eraldi eluohtlikult haavatutest ning pöörata neile kiiremini tähelepanu. Surmavalt haavatud aga paigutada viimasteks tundideks halastajaõdede hoole alla. Muuseas õdede toomine sõjaväljale oli samuti Pirogovi uuendus.
Omaette lugu oli operatsioonidega, mida kuni Pirogovi Krimmi sõjas tehtud uuendusteni tehti ilma tuimastuseta. Kolm meest hoidsid haavatut paigal, et kirurg saaks võimalikult kiiresti näiteks jala amputeeritud. Pirogov aga pani haavatule näole eetrilapi ning uinutas ta magama, et seejärel opereerida.
Toome kujud rahvale
Peale eeternarkoosi leiutamise võib Pirogovi kuulsate uuenduste nimekirja lisada ka tänapäevase kipsmähise eelkäija. Pirogov oli nimelt esimene, kes leidis, et murtud luu ümber pandav jäik side võiks olla paksuks tärgeldatud. Hiljem asendus tärklismähis kipsmähisega.
«Kohtume Pirogovi platsil välihospidalis» on esimene üritus sarjast «Toome kujud rahva ette», rääkis TÜ ajaloo muuseumi projektijuht Urmet Paloveer. Sarjaga on kavas linnaelanikele tutvustada Toomemäe kujudeks vormitud kuulsusi nende suurkujude ümmargustel tähtpäevadel.
Nikolai Pirogov
• Lõpetas 1828 Moskva Ülikooli, aastatel 1828–1841 õppis ja töötas Tartus.
• Teda peetakse välikirurgia rajajaks. Ta oli Euroo-pas üks esimesi arste, kes kasutas narkoosiks eetrit ning võttis kasutusele jäiga kipsmähise.
• Täna möödub Pirogovi sünnist 200 aastat ning selle puhul on Tartus Pirogovi pargis tema tegevust tutvustav üritus «Kohtume Pirogovi platsil välihospidalis».