:format(webp)/nginx/o/2016/01/18/4883667t1hca2a.jpg)
Keskkonnaameti tellimusel valmis keskkonnamõju hindamise aruanne, mis kirjeldab võimalikke stsenaariume, kui Põlvamaal Ahja jõel asuv Saesaare pais likvideerida.
Valmis Saesaare paisu likvideerimise keskkonnahinnang
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 60 aastat tagasi Ahja jõele rajatud Saesaare pais mõjub halvasti veekogu seisundile, vähendades kalapopulatsioone ning tõkestades kalade rännet, teatab keskkonnaamet. Paisutus on vähendanud ka kogu muu vee-elustiku arvukust, kuna paisjärve kogunenud muda ning sügavamate veekihtide hapnikupuudus muudavad veekogu sobimatuks elupaigaks paljudele liikidele.
Ahja jõe seisundi ning ökoloogilise tasakaalu parandamiseks on pakutud Saesaare paisu kõrvaldamist ja ürgoru taastamist. Seda võimalust keskkonnamõju hindamise käigus analüüsitigi.
Aruandes märgitakse, et paisutuse täielik likvideerimine on eelistatuim valik jõe hea seisundi, vee-elustiku, kalastiku ning loodusala kaitse-väärtuste, taimkatte ja linnustiku jaoks. Seda, milliseks võib Ahja loodusala kujuneda ilma paisuta, saab vaadata Saesaare kohta tehtud 3D visualiseeringutest.
Hindamisel on tähtsal kohal olnud uputatud liivakivipaljandite ja koobaste parima säilitamise ning nende taas päevavalgele toomise võimalikkuse teema, rääkis pressiesindaja vahendusel hinnangu tellinud keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein.
Peale keskkonnakaitse eesmärkide on selliste muutuste puhul vaja arvestada sotsiaal-majanduslike aspektide ning kogukonna seisukohtadega. Uuringu käigus küsitleti kohalikke huvirühmi ja kogukondi, selgus, et seisukohad paisu likvideerimise kohta jagunevad kaheks: leidub nii lammutamise pooldajaid kui ka vastaseid.
«Seetõttu ongi oluline koostöös maaomanike, omavalitsuste ja kohalike elanikega leida parimad lahendused Ahja loodusala tulevikuks,» selgitas keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle. «Meie varasemad kogemused keskkonnakorralduses näitavad, et palju väärtuslikku infot saab kohalikult kogukonnalt, mistõttu kõik ettepanekud ja seisukohad on teretulnud.»
Pärast ettepanekute laekumist ja analüüsi saavad asjaosalised need läbi arutada ning küsimustele vastata keskkonnahinnangu avalikul arutelul, lisas Kalle. Keskkonnaamet ootab põhjendatud ettepanekuid, seisukohti ja küsimusi aruande kohta 31. jaanuarini. Aruande materjalide ja lisainfoga saab tutvuda keskkonnaameti veebilehel ning keskkonnaameti Räpina kontoris.
Kõik huvilised on oodatud Saesaare paisu likvideerimise keskkonnamõju hindamise avalikule arutelule 2. veebruaril kell 17 Põlva kultuuri- ja huvikeskusesse, et leida parim lahendus Ahja loodusala tulevikuks.