Kunstnik ja kuraator lavastasid jalutuskäigu

Laura Põld vaatas näituse ettevalmistamise aegu välja vanade kappide hunniku vahelt, mis on kujundatud mäeks. Foto: Margus Ansu

Tartu kunstimuuseumi alumise korruse saalides ja tubades võtab vaatajaid uuel näitusel vastu lavastatud jalutuskäik. Kunstnik Laura Põld on koostöös kuraator Peeter Talvistuga loonud ruumilise kunstielamuse «Sada ulma keset merd».

Näitusele saab minna kahest uksest. Üks neist avaneb viltusesse majja raeplatsilt ja teine Kompanii tänavast. Ükskõik kummalt poolt minna, ikka satub kunstihuviline laudteele. Ja kõikjal saadab teda mõnus puidulõhn ja justkui juhuslik heliline taust.

Raeplatsi poolt tulija näeb maalingutele ja puutüvedele lisaks videot, mis koosneb Alpi mägedes tehtud fotodest. Need on Laura Põld leidnud ühest Viini antikvariaadist, mida ta on Austrias peatudes tihti külastanud.

Samas ruumis on teinegi video, mis on salvestatud Viini servas Schönbrunni lossis. Kui näituseline astub pärast selle vaatamist mööda laudteed sammukese edasi, tuleb tal langetada otsus – pöörata paremale või vasakule.

Mööda puidust jalgteed

Paremal ootab kunstihuvilist ees kaks näitusesaali, vasakul üks. See on küll tilluke, aga põhjusi sinna minna on kaks – video näituse läbimängimisest ateljees ja meresool. Kuraator Peeter Talvistu ütles, et näitusel on soola kokku 417 kilo. «Ja veel pool kilo, mis ma tõin kodust,» lisas Laura Põld.

Kui külastaja astub kunstimuuseumisse Kompanii tänavalt ja on ülerõivad garderoobi pannud, leiab ta end peagi näituse sellest osast, mille keskel on suur vanadest kappidest kerkinud mägi.

«Laural on Eesti, Austria ja Jaapani taust,» ütles kuraator. «Näitusel on maastike mitmekesisus, unistuste saared. Me võime seda siin vaadata kui mõnda mäge – Fuji, Alpid, Munamägi, Toomemägi ja samuti jäämägi, aga kappidest on ka tuppa ehitatud kindlusi.»

Sealsamas mägises ruumis saab lugeda lühijutte, mille kunstnik on kirja pannud Jaapani reisil, ja vaadata tema keraamikat, mis on loodud jaapanipärases raku-tehnikas.

Kuhjatise ümber on laudpõrand, mis viib edasi muuseumi esimese korruse kõige pikemasse saali ja seejärel sinna ruumi, kus ekraanidele on kuvatud kaks videot.

Mis see nüüd siis kõik on ja mida tähendab? «See on kollektsioon paikadest, ruumikogemustest, värvidest, materjalidest ja valgusest stuudio seinal, mida küll olen püüdnud kaardistada, aga mille tegelik olemasolu muutub iga päeva järel ebatõenäolisemaks,» selgitas kunstnik.

Eile õhtul avatud väljapanek on tema esimene mitut ruumi hõlmav näitus. «Seepärast on oluline osa väljapaneku kavandamisel saalidevahelise liikumise lavastamine,» lisas ta. «Juhan Vihterpali heliteosest jõuavad külastajani vihjed paikadele, vestlustele, sammudele kivisillutisel ning näituses eksponeeritud teostele. Ideed ringlevad ja moonduvad läbi erinevate ruumide, ateljeede ja aja.»

Kaks nädalat pärast näituse avamist, 28. jaanuaril kell 17.30 tuleb Tartu kunstimuuseumis esitlusele Laura Põllu senist loomingut koondav kataloog «Laura Põld ja sada ulma keset merd».

Ilmub raamat

Kunstimuuseumi teatel sisaldab 264-leheküljeline eesti- ja ingliskeelne raamat rikkalikult pildimaterjali nii kunstniku varasematest väljapanekutest kui ka nüüdsest näitusest. Tema teoseid analüüsivad Post Brothers, Liisa Kaljula ja Peeter Talvistu. Kataloogi ja näituse graafilise kujunduse autor on Tuuli Aule.

Talvistu sõnul on Eesti kunstiakadeemia keraamika eriala ja Tartu ülikooli maaliosakonna taustaga Laura Põld hakanud Eestis ja ka kodumaast kaugemal (Saksamaal, Austrias ja Jaapanis) silma oma leid-esteetikast küllastunud maali- ja ruumiinstallatsioonidega.

Maale, videoid ja loodusobjekte koondavad poeetilised keskkonnad, nagu «Katse lavastada maastikku», «Loss» ja «The Night Your Mate Danced Like a Tree» tõid talle mullu tunnustuse Eesti kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiana. Hiljuti on ta valitud Eesti tähtsaima meie kaasaegse kunsti auhinna Köler Prize 2016 nominendiks.

Laura Põllu näitust «Sada ulma keset merd» saab Tartu kunstimuuseumis (Raekoja plats 18) vaadata 20. märtsini.