Üksikema jäi 1,63 euro pärast sotsiaaltoetuseta

1,63 eurot ehk summa, millega kolmeaastast last kasvatava üksikema sissetulekud ületasid sotsiaaltoetuse saamise piiri. Foto: Risto Mets

1,63 eurot on raha, mis mõnele kodanikule võib tunduda naeruväärse piisakesena meres, kuid üks Tartu üksikema jäi just selle piisakese tõttu ilma sotsiaaltoetustest.

Üksinda kolmeaastast tütart kasvatav naine, kes ei soovi isiklikel põhjustel oma nime ajaleheveergudel näha, sattus majanduslikult keerulisse olukorda eelmise aasta suvel, kui tema toonane tööandja läks pankrotti. Juuli palgast jäi ta sootuks ilma, eelnevatel kuudel oli ta töötasu saanud kätte vaid osaliselt.

Naine on pöördunud ka tööinspektsiooni poole, kuid praegu pole ta kuigi lootusrikas, et saamata raha võiks kunagi tema pangakontole laekuda.

Laen kui sissetulek?

Sügisel tekkisid naisel esimesed raskused arvete, sealhulgas lasteaiatasude maksmisega, kuid õnneks on tal vastutulelikke sugulasi, kes nõustusid talle uue töökoha leidmiseni raha laenama. Novembris soovitas üks sõbranna pöörduda tal linna sotsiaalteenistusse, et taotleda ajutist lasteaiatasuvabastust. Seal aga selgus, et ta ei ole toetuskõlblik, kuna ka sugulastelt laenuna saadud raha arvestatakse ikkagi sissetulekuna.

Detsembris õnnestus naisel leida 0,4 kohaga töö, kuid et talvel on kommunaalmaksed tavapärasest suuremad ning jaanuaris tõusis Tartus ka lasteaia kohatasu, läks naine uuesti sotsiaalteenistusse. Sugulaste rahaline toetus konto väljavõttel enam ei kajastunud, nii oli tema detsembrikuiseks sissetulekuks 384 eurot: arvele tuli töötasu 241 eurot, lisaks 79 eurot lapsega hoolduslehel olemise eest ja 64 eurot pere- ja üksikvanema toetust.

Käesolevast aastast on toimetulekupiiriks määratud 130 eurot, mis tähendab seda, et kui naisele ja tema lapsele jääks kahe peale pärast eluruumi alaliste kulude (kommunaalmaksed ja elekter) mahaarvamist kätte enam kui 260 eurot, pole toetuste taotlemiseks endiselt alust.

Paraku nii just läks: pärast vastavate arvutuste tegemist selgus, et naise palk oli toetuste saamiseks olnud täpselt 1,63 euro võrra (loe: üks euro ja kuuskümmend kolm senti) liiga suur. Naine sõnul oli temaga tegelenud sotsiaaltöötaja väga abivalmis, kuid temagi pidi käed üles tõstma ja tõdema, et toetusesaajate hulka naine ei klassifitseeru. Ametnike sõnul polevat seejuures tegemist pretsedendiga, ette on tulnud ka olukordi, kus küsimus on olnud vaid sentides.

Kõnealusel juhul lootis naine lisaks 104-eurosele toimetulekutoetusele taotleda ka 50-eurost täiendavat peretoetust ning lasteaiakoha- ja toidutoetust. See teinuks kokku umbes 250 eurot, millest olnuks väga palju abi, kuid selle 1.63 tõttu jäi ta nüüd sellest ilma.

Võtab meele mõruks

Veebruari ja märtsi peale vaatab naine lootusrikkamalt, sest tal õnnestus hankida ka teine 0,4 koormusega töö, kuid nördimust tekitab temas just see, et sellises ootamatus ja temast mitte sõltuvatel asjaoludel tekkinud olukorras jäi ta riigi ja linna abita. Naist on arvete maksmisel endiselt toetanud isa, kuid samas ei tohiks sugulastepoolset toetust võtta a priori iseenesestmõistetava asjana.

Samuti märkis naine, et Tartu tõusnud lasteaia kohatasu kontekstis on see 130 euro suurune toimetulekupiir lapse kohta ikkagi naeruväärselt väike, sest selle raha eest peaks laps lisaks igapäevastele kuludele saama käia ka lasteaias. Koos toidurahaga oli lapse viimase lasteaiaarve suuruseks 95 eurot, seega jääks temaga seotud «muudeks kuludeks» 35 eurot kuus. «Omavalitsustes, kus lasteaia kohatasu on 10 euro ringis, võib selle 130 euroga ehk toime tulla, aga Tartus ...» lõpetas naine mõrult.

Kommentaar

Tiina Kruuse, Tartu sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja asetäitja:

Toimetulekutoetust, vajaduspõhist peretoetust ja lasteaia toidu- ja  kohamaksu soodustust arvestab osakond väga täpselt lähtudes kliendi sissetulekutest.

Toimetulekutoetuse piiri ületamisel ja abivajaduse korral on võimalus pere suunata toidupanga teenust saama. Lisaks on neil toimetulekutoetuse taotlejatel, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15 protsendi ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri, õigus märtsis Euroopa Liidu toiduabi saada.

Perekonnal ongi kohustus oma abivajavaid pereliikmeid aidata, kui neil on see võimalik.