Kas mäger on looduskaitse all?

Mäger. Foto: Ingmar Muusikus

 Mõned allikad väidavad, et on küll. Tartu Postimees avaldas 5. jaanuaril uudise mägrast kui 2016. aasta loomast, kes on looduskaitse all. Toimetusega ühendust võtnud jahimees kinnitas, et kirjutis tekitas segadust, sest mäger on Eestis jahiuluk.

Vastab keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil: "Mäger on jahiulukite nimekirjas. Looduskaitse liikide hulgas teda ei ole."

Internetis on mäger mõnes usaldusväärses kohas liigitatud looduskaitsealuseks loomaks. Näiteks Tartu ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse ühes õpikeskkonnas on kirjas, et «praegu on mäger looduskaitse all ning tema küttimine on keelatud» (http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm). Millest väärteave on tekkinud?

"Eksitada võib natukene see, et looduskaitseseaduses on kirjas mägra elupaikade, täpsemalt mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnakute kaitse. Selles mõttes on ta looduskaitsega seotud. Kogu aasta ei ole lubatud mäkra küttida. Ja üle kümne suudmega linnakutes on keelatud urujaht. See oli vanasti väga populaarne, praegu aga õnneks enam ei ole. Mägralinnakutes elab ka rebaseid ja kährikuid. Kui karusnahk oli veel väga hinnas, kaevati linnakuid lahti ning lammutati huvitavaid ja väärtuslikke elupaiku. Et neid säilitada, on urujaht ehk suur kaevamine keelatud."

Kui palju elab Eestis mäkrasid?

"Spetsiaalset mägra seiret ei ole mitte kunagi tehtud ja mägra arvukuse muutused ei tule ka teiste tavaliste seiremeetoditega välja. Meil on talvine jäljeloendus, aga mäger on taliuinakus, ja isegi küttimisstatistika ei näita mägra arvukuse muutumist, sest vähemalt Mandri-Eestis ei ole ta atraktiivne jahiuluk. Teda kütitakse vähe, erandiks on Saaremaa. Kui aga hinnata subjektiivselt ehk kui palju mäkri on olnud 10–15 aasta jooksul näha, siis tundub, et nende arvukus on Mandri-Eestis pigem kasvanud."

Miks on Saaremaa mäkrade poolest justkui eriseisundis?

"Enamik Eestis kütitavatest mäkradest kütitakse Saaremaal. Mäger on seal käitunud hoopis teist moodi kui Mandri-Eestis. Vahest on see nii soojema kliima pärast ja ka seetõttu, et seal ei olnud pikka aega hunti ehk mägrast suuremat kiskjat. Igal juhul on mägra arvukus Saaremaal kasvanud nii palju, et ta on muutunud nuhtlusliigiks.

Mandri-Eestis elab mäger tagasihoidlikult oma väljakujunenud linnakutes. Saaremaal uuristavad nad käike suvilate alla ja teevad sinna talvitus- ja pesitsusurgusid. Peale selle tuhnivad nad üles õuemuru, sest otsivad seal vihmausse. See häirib saarlasi ja selle pärast kütitakse mäkrasid Saaremaal hoolega."

Kas mägra kuulutamine tänavuseks aasta loomaks toob kaasa uusi uuringuid ja seiret?

"Jah, igal juhul tahame mägraga tõsisemalt tegelda. Ärgitatakse ka loodushuvilisi inimesi panema kirja oma vaatlusi mäkrade ja mägralinnakute kohta. Oleme mitmel aastal teinud Mandri-Eestis suuremate linnakute kaardistusi, kuid kindlasti jäi osa välja. Nii et kui loodushuvilised märkavad neid, oleks hea teada anda kas või keskkonnaagentuuri loodusvaatluste andmebaasi. Praegu on meie registris umbes 360 suuremat mägralinnakut. Eks neid ole tegelikult rohkem. Ja nad elavad teisteski kohtades: kui noored mägrad ema juurest ära lähevad, ei ole neil oma linnakut ja nad võivad magada suhteliselt juhuslikes kohtades, ka kivihunnikutes ja turbaaunades."