Vanemuine läks Hollywoodi

Kui Charlie (Riho Kütsar, paremal) külastab koos Susaniga (Marika Barabanštšikova) esimest korda oma vanemat venda Raymondit ehk Vihmameest (Aivar Tommingas), on viimane häiritud tema asjade liigutamisest. Foto: Sille Annuk

Vanemuises esietendus Georg Malviuse lavastuses Dan Gordoni näidend «Vihmamees». Kahe endasse sulgunud venna traagiline lugu on siinsele publikule tuttav Barry Levinsoni samanimelisest filmist.

Kibestunud noorem vend Charlie (Riho Kütsar) väldib lähedust jäiga pragmaatilisuse ja enesekesksusega.

Vanem vend Raymond ehk Vihmamees (Aivar Tommingas) on autist, kes on kõige alati ja igavesti mäletamise koormast põgenenud turvalisse rutiinide, faktide ja numbrite maailma.

Kohtumine vennaga

Vennad kohtuvad esimest korda peale isa surma, kui loodetud pärandusest ilma jäänud Charlie hakkab uurima, kes sai vara endale.

Avastades hooldekodust venna, kes küll ei suuda ise oma saapapaelu siduda, kuid see-eest mäletab peast kogu telekava, venna, kes on äsja miljonäriks saanud ilma raha tähendust adumata, võtab Charlie Ray­­mondi endaga kaasa Los Angelesse.

Majanduslikest huvidest lähtuv samm viib mehed elamusterohkele teekonnale teineteise ja iseendani.

Malviuse käsitluses keskendub «Vihmamees» ennekõike Charlie arengule. Raymond jääb pigem illustreerivaks, toetavaks täiendiks.

Häiriv tõlge

Peeter Sauteri tõlkes ja Riho Kütsari esituses on Charlie rolli algne ennastvägistav piinatud pinnapealsus muutunud põhjendamatult palju ropendavaks ja kaheldava väärtusega slängi loopivaks jäälõhkuja-mentaliteediga jõmmiks. Alles lavastuse lõpu poole hakkab ta inimlikumaid jooni omandama.

Keelelised tõlgendused häirivad hetketi ka Raymondi puhul, näiteks on originaalteksti «very pretty» tõlgitud «väga pandav».

Lugupidamist tuleb avaldada Aivar Tommingale, kes ei ole üritanud Dustin Hoffmani surematut filmirolli kopeerida, vaid on omaenese vihmamehe üles otsinud ja välja töötanud.

Kuigi oleksin Vihmamehelt pigem passiivset ja pingestatud endassetõmbumist igatsenud, tuleb tunnistada Tomminga rõhutatult füüsilise rolli veenvust ja mõjuvust.

Charlie sõbratarist Susanist (Marika Barabanštšikova) on saanud lihtsakoeline ja naiivne kaasalohiseja, kellel etenduses ei ole kandvat funktsiooni.

Kõrvalosadest võiks esile tuua Margus Jaanovitsi doktor Brueneri oma kestvas headuses ja Ragne Pekarevi nätsu näriva lolitalikkuse kahes võtmes – prostituut Irise ja ettekandjana.

Kunstnik Ellen Cairns on loonud liigutava lavalahenduse, kus külmade hallide toonide taustaks on igavesti langev vihmaloor ja traadist punutud kukerpallitavad inimfiguurid.

Koos läbipaistvate vaheseinte, hingetute motellitubade ja Las Vegase kasiino kriiskava labasusega on kogu lavakeskkond täiuslik illustratsioon tegelaste sisemisele tühjusele, ebakindlusele ja otsingutele.

Keskpärane lavastus

«Vihmamees» on Georg Malviuse esimene draamalavastus Vanemuises. Draamajuhi Sven Karja sõnul, nagu oli lugeda pressiteates, tundus selle näidendi idee olevat teistest vettpidavam.
Paraku ei saa tulemust nimetada enamaks kui keskpäraseks ning hollywoodlikud stamplahendused ja pisarakiskumine asja ei paranda. Ehkki täidetavad kingad olid seekord hiiglaslikud, ei ole see siiski põhjus hinnaalanduste tegemiseks.

«Vihmamees»
• Vanemuises esietendus 20. novembril Dan Gor­­doni näidend «Vihmamees».
• Lavastas Georg Malvius, kunstnik Ellen Cairns.
• Mängivad Riho Kütsar,
Aivar Tommingas, Ragne Pekarev, Marika Bara­­banštšikova, Robert Annus ja Margus Jaanovits.