Lumerõngapark avab homme rajad

Narva maanteel sõitjad on juba mõnda aega märganud, et vanas karjääris käib töö ja õhtuti põlevad prožektorid. Karjääris avatakse laupäeval lumerõngarajad. Foto: Kristjan Teedema

Suvest saati on OÜ Tartu Lumepark ehitanud Narva maantee ääres Raadi vanasse kruusakarjääri lumerõngaparki, mis avab linlastele oma rajad laupäeval.

Kaheksal hektaril laiuva lumepargi keskel asuvad lumerõngapark ja kelgumägi. Viimase kasutamise eest raha ei küsita. Tulevikus tahab ettevõte teha ka liuvälja, murdmaasuusaraja, lumelauanõlva ning mäesuusatamise algõppeks sobiliku nõlva, kuid sel talvel keskendutakse lumerõngaradadele.

Kuus rada

Tartusse on vaja kohta, mis pakub sportlikku tegevust ning suurendab linnalaste võimalusi veeta rohkem aega värskes õhus ja olla füüsiliselt aktiivne, rääkis Jaan Olmaru, kes ajakirjanikutöö kõrvalt Tartu Postimehes juhib vabal ajal lumepargi ehitust. «Paari aasta pärast võiks Tartu lumepark olla sedavõrd tuntud, et siia sõidetakse talverõõme nautima kogu Lõuna-Eestist ja kaugemaltki,» unistab ta.

Rõngapark asub aastakümneid kasutuseta seisnud karjääris, Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone vastas üle tee. Karjäär oli aastatega juba üsna võssa kasvanud ja mitmed linlased on seda kohta kasutanud prügimäena.

«Uskumatu, et mõnedel on veel ka praegu kombeks prügi loodusesse tassida,» nentis

Olmaru ja kirjeldas, kuidas prügist puhastatud aladele kippus üleöö prahti juurde tekkima.

Radu on rõngapargis kuus ning need on üsna erineva raskusastmega. Rajad järgivad karjääri maastikuprofiili. Mida raskem rada, seda järsem ja seda suurema hoo sisse saab.

«Oleme püüdnud silmas pidada, et park oleks põnev ka teismelistele ja täiskasvanutele,» põhjendas Olmaru järsemate radade ehitamist. «Kuuendalt rajalt laskudes võtab kõhust õõnsaks,» lubas ta. Kõik rajad algavad stardiplatoolt, läbida tuleb värav ja alles siis algab rada.

Erinevalt teistest lumerõngaparkidest, kus rajad pressitakse kunstlumme või lastakse inimestel otse mäest alla tuhiseda, on Tartu lumepargis rajad kaevatud pinnasesse. See muudab need ohutumaks, kuid võimaldab neid ka kiiremini avada, sest tarvis läheb vähem lund.

Lumega on esialgu hädas aga kõik siinsed suusakeskused ja seda tuleb endal toota. Lumepargil veel kahurit ei ole ja see tuli laenata.

Et talv tuli nagu ikka järsku, asusid kõik lumekahurite omanikud ise lund tootma ning ka rendikohad olid täiesti tühjad, tõdes Olmaru. Lõpuks õnnestus kahur rentida Jõgevamaalt Laiusemäe arenduskeskuselt.

Kolme aasta töö

Park asub linna maal, mille osaühing võttis raelt rendile. «Oleme selle projektiga tegelenud kolm aastat ja kogu selle aja jälginud, kas EAS kuulutab välja mõne meetme, kuhu meie projekt võiks sobida,» rääkis pargi eestvedaja.

Paraku pole seda juhtunud ja park on rajatud laenu ja toetajate abiga. Investeeringu suuruseks kujunes ligi 150 000 eurot.

Ehkki kolm aastat oli ettevalmistusteks aega, oli lõpus ikkagi väga kiire. Soe talve algus võimaldas pargi siiski niipalju valmis ehitada, et selle saab lõpuks avada.

Edaspidi võiks park tegijate arvates pakkuda sportlikku tegevust ka suvel, kuid esialgu on soov lükata käima eelkõige talvised tegevused. Olmaru avaldas lootust, et keskus suudab end ise ära majandada, loob hooajalisi töökohti ning toob ka kasumit.

«Kuna tulevane lumepark asub rajatava Eesti Rahva Muuseumi peahoone vastas üle tee, võiks see olla koos muuseumiga üks suurimaid piirkonna turismimagneteid,» arvas ta.

Hiljuti kirjutas Tartu Postimees veel teisestki ERMi lähistel asuvast Raadimõisa lumerõngapargist, mille avamist on ilmaolud edasi lükanud.