Külmasaanud inimesed on vajanud arsti abi

TÜ kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm näitab termotekki, millega tugevasti külma saanud inimesi soojendatakse. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm ütles, et esimesed külmavõetud jalad ning alajahtunud keha on sel nädalal arstide tähelepanu juba nõudnud.

«Külmunud jalgadega inimene oli üks krooniline õueelanik, kes polnud kolmel päeval tuppa saanud,» rääkis Kuido Nõmm ja selgitas, et tegemist oli asotsiaaliga, kes kodutute varjupaika oma jalga tõsta ei soovi.

See, mis noist külmavõetud jalgadest tulevikus saab, ei selgu kunagi päevapealt. «Vanasti öeldi: mis on jõuluajal külmunud, amputeeritakse jaanipäeval,» märkis Kuido Nõmm musta huumorit appi võttes, aga lisas, et organismil läheb tõepoolest hulk aega enne, kui ta ise määrab kindlaks piiri elavate ja surnud kudede vahel.

Eakad kardavad külma

Sellenädalane alajahtunu oli aga üks 75-aastane inimene, kes elas üksipäini maakohas, eluasemeks küll köetud, aga siiski väga jahe tuba, milles temperatuur oli 15 kraadi. See inimene oli jahedast toast läinud õue askeldama ega olnud end ka seal korralikult riidesse pannud. Väljast ta leitigi.

Kuido Nõmm oli tol päeval ise kiirabivalves ning ta ütles, et tolle patsiendi kehatemperatuur oli langenud 25,5 kraadini.

Ta lisas, et tasub meeles hoida, et vanemal inimesel on ainevahetus aeglane ning ka ta termoregulatsioon on palju nõrgem kui mõnel nooremal inimesel, seepärast kardavad vanad inimesed külma ning peavad end pakaselistel päevadel väga hoolikalt riidesse panema.

«Külmast rääkides tulebki kõik lood jagada kaheks,» andis Kuido Nõmm edasi praktilist nõu.

Vahet tuleb ta sõnul teha allajahtumisel ja külmanäpistusel ehk külmumisel.

Allajahtumise puhul külmakahjustust ei ole, aga terve organism on tugevasti maha jahtunud. Siis on oluline tuua inimene sooja tuppa, võtta tal külmad ja niisked rõivad seljast ning anda kuivad asemele, pakkuda sooja jooki.

«On ka nn Siberi meetod, mida on raamatutes kirjeldatud. Et inimest, kel on väga-väga külm, saab kõige paremini aidata nii, et panna ta paksu teki alla kahe teise palja ja sooja inimkeha vahele,» viitas ta loetule.

Niisiis on allajahatunud keha puhul hästi oluline soe väljastpoolt ligi lasta ning inimest sooja joogiga turgutada. Juhul kui kannatanu on teadvuseta, tuleb helistada kiirabisse.

Kiire kuum on ohtlik

Mis puutub aga külmanäpistust ehk seda, et kui inimese kõrvalestad või nina või näpud või varbad on juba valged ja tundetud ning näivad elutud, siis sel juhul ei tohi näppe ega varbaid pista sooja vee sisse ega otse vastu kuuma ahju.

«Külmanäpistuses rakud on otsekui sügavas talveunes, neis on ainevahetus aeglane ning nende hapnikuvajadus on peaaegu olematu,» selgitas Nõmm. «Kui neid rakke nüüd väljastpoolt kiiresti üles soojendada, siis nad ärkavadki kiiresti üles ning tahavad ka kohe hapnikku ja toitained. Külmanäpistatud piirkonnas on verevarustus aga peaaegu katkenud, sest veresooned on tõmbunud võimalikult kitsaks, et soojust mitte kaotada. Ja kiirel ülessoojendamisel need ülesärganud rakud lihtsalt surevad hapnikupuudusesse ja nälga.»

Et seda ei juhtuks, tuleb inimest hakata soojendama tasapisi ja seestpoolt. Et ta veresooned jõuaksid laieneda ning et veri need koed ise üles soojendaks ja ärataks. Nii jõuavad neisse kohe ka hapnik ja toitained ning rakud jäävad ellu.

Soojenemisel võib külmavõetud näppudesse ja varvastesse tekkida valutunne. Sel puhul soovitas arst võtta aspirini või ibuprofeeni ning kui asi tundub ikka halb, minna haiglasse läbivaatusele.