Lume sulamine tõukas Emajõe tõusule

Tavti töömehed (paremal) peavad uuendama ka Kroonuaia silla alla viiva kõnnitee, kuid tööd jäävad ilmselt kevadesse, sest jõgi tuleb neile mööda asfaldit vastu. Foto: Kristjan Teedema

Taas ei pääse kuiva jalaga Kroonuaia silla alumistelt kõnniteedelt läbi ning Ihaste luhal lainetab heinapallide vahel vesi. Emajõgi tegi paari viimase ööpäevaga tubli tõusu.

Veetaseme kasvule andis suure tõuke möödunud nädalal sadanud märg lumi ja selle sulamine, kinnitas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hüdroloog Ene Randpuu. Maha on tulnud ka tublisti vihma.

Lisandunud vesi pani sügisvihmade toel tasapisi niigi kerkinud Emajõe hoopis kärmemalt kasvama. Veehorisont on viimastel ööpäevadel tõusnud umbes kümmekond sentimeetrit ööpäevas.

Ööl vastu eilset jäi tõus siiski väiksemaks, ulatudes kuue sentimeetrini.

Külmakraadid piiravad

Eile hommikul mõõtis EMHI jõe veetaseme kõrguseks 180 sentimeetrit üle kokkuleppelise nulltaseme. Kevadise, kõigi aegade ühe kõrgeima veetasemeni on siiski veel ligi poolteist meetrit.

Randpuu hinnangul jätkub veetõus õige mitu päeva ning tõenäoliselt kerkib veetase veel 10−20 sentimeetrit kõrgemale. «Aga selline tõus ei tee veel kellelegi kurja,» sõnas ta.

Veetaseme kerkimisele võib piiri panna eeldatavalt nädala teises pooles saabuv külm. «Siis võtab tõusu kohe kinni,» ütles Randpuu. Kui termomeetrinäit langeb alla kümne miinuskraadi, tekib aga jõe pinnale jäälopp ning vastupidi ootustele võib jõgi pöörduda hoopis uuele tõusule.

Tavapärasest kõrgemad on ka teised Lõuna-Eesti jõed. Nendegi veetaset kõigutas üsna palju hiljutine lumesadu. «Võrtsjärve ääres oli lumena sademeid 22 millimeetrit, mis on üsna suur kogus,» selgitas Randpuu ja lisas, et Lõuna-Eesti kõrgustikel tuli lund rohkemgi.

Nii loksub pisut üle kallaste näiteks Väike-Emajõgi, aga ka peamiselt Põlvamaal voolav Ahja. Emajõge toitvad Pedja ja Põltsamaa jõgi on samuti kõrgel.

Ehitust häiriv

Nädalavahetusel kerkinud Emajõgi takistab aga Kroonuaia ja Vabadussilla vahel kaldakindlustuse ehitustööde lõpetamist. Ehitusfirma Taft töödejuhi Jaak Tageli sõnul tuleb botaanikaaia poolse kõnnitee lõpetamine jätta ilmselt kevadesse.

«Enam-vähem saime raskemad asjad tehtud, munakivide osa on jõekaldale ära laotud,» sõnas Tagel.

Ootamatult kõrgele kerkinud jõgi ei luba aga silla alla suunduval kõnniteel asfalti üles freesida, et rajada selle asemele kivisillutis.

Kõnniteede ehitust kõrgemal kaldapealsel jõgi aga ei sega. Et vesi pääseks üle betoonist tugimüüri sillutise ladumist häirima, peaks ta kerkima veel meetri jagu.