Helju Vals: roosa müra

Helju Vals Foto: Lauri Kulpsoo

Roosast mürast sai Postimehes päevakomm Hendrik Alla artikliga «Kes vajab ERRi poliitreklaami?». Äge küsimus. Paras vastulöök rahvusringhäälingu soovile anda valimiseelseks ajaks poliitikute käsutusse tasuta kanal. Veel ühed tühisõnalised klipid, millest rahval poleks vähimatki kasu.

Ajakirjanik Alla teab omast käest, et ostetakse ikka seda, mida kõige lärmakamalt reklaamitakse, ja enne see ei muutu, kuni «parteid võrdsustavad oma ideid pesupulbriga». Ah kui elutruu võrdlus! Otsekui selle kinnituseks paiskab pulbrireklaam sulle läbi plasmaekraani näkku: «Usalda roosat!» Vahutab ja lõhnab.

Laastav müra

Kanal 3 novembrialguse uudisteribalt jäi silma lause «Koduga seoses häirib inimesi kõige rohkem ümbruse müra». Otsisin üles Edasi lugejavestluse keeleõppejõult Reet Kasikult, kes pildiallkirjas nimetab end emakeelekõnelejaks. Ta kõneleb meiega 26 aasta tagant, nagu olnuks see eile: uutes paneelmajades segab müra elamist ja põhjustab isegi tervisehäireid, kuid üks teine müra on veel laastavam (just nii on kirjas: laastav), ja siit on tulnud vestluse pealkiri «Sõnamürast». Ka reklaamimüra on sõnamüra.

Lühidalt öeldes ehk lugejavestlusest maha kirjutades: vastuvõtja (kuulaja või lugeja) mõistab sõnumit mingil määral erinevalt selle saatjast (kõnelejast või kirjutajast). Võib ka juhtuda, et ta ei mõista seda üldse: kogu sõnum on muutunud müraks.

Esimesel lugemisel aastaid tagasi üllatas artikkel «Sõnamürast» mind – ja ehk üllatab nüüd ka teid – viitega just omadussõnade üldisele sisule. Neist väga paljudel ei olegi sõltumatut tähendust, enamasti väljendavad nad terviklikku hinnangut – jaa või ei.

Reet Kasik toob näite, kuivõrd suutlik on ajastuti ja isikuti olnud sõna «ilus», ning proovib seda naisterahva seeliku peal. Meie võtame prooviks oma kuulsa selgeltnägija õrnroosa kleidi tähetantsude neljandast saatest. Lõi publiku pahviks.

Õhtuleht: ««Issand, kui ilus,» sosistab pintsakusse riietatud härrasmees.»

Mõni päev hiljem, Tartu Postimehe alapealkirjas «Ott Sepp tuleb roosas toas publiku ette» pöördus helge mulje teiseks. Monoetenduse intiimne roosa lastetuba ja jutt, mida noor abielumees selle taustal räägib, on lõpuni täielikus kontrastis.

Sõnaraamatutes erineb titeroosa teistest roosa varjunditest ainsana sellega, et ta on nunnult ühemõtteline. Muidu aga – (liiga) optimistlik, õnnelik, rõõmus, kerge; viskad paar pitsi ja siis on roosa olla; (poliitiliselt) pahempoolsusesse kalduv; pealt sinimustvalge, seest roosa.

Talumisvõime proov

Väljendit «roosa müra» sõnavaramutes (veel) ei ole, kirjutame selle siinsamas oma mõttesse koos seletusega: roosa müra märgistab tühikõnelejaid ja tühikirjutajaid – ühed müratekitajad mõlemad –, kuulugu nad mis tahes parteisse. Aga mine sa tea, väljend «roosa meelsus» ehk «seest roosa» (mitte veel päris punane) sunnib mõtlema.

Edasi omaaegne lugejavestlus tuletab veel kord meelde laia tähendusega mõistete ohtlikkust selles lõigus, kus on Soome näidetel (aasta 1941) juttu eri parteide programmidest enne parlamendivalimisi.

Otsekui ükssama sulepea on kõigi parteide juhtmõteteks kirjutanud, et riigimajandus tuleb tasakaalustada, elatustaset tõsta, tööpuudus kõrvaldada. Tegevusjuhendeist mitte silpigi.

Veel enne, kui jõuavad kätte meie märtsivalimised, peame üle elama ostumöllu. Tänavu algasid kaubandusjõulud juba viinakuul, nagu kiitlevad kaubamajade müügi- ja turundusjuhid. Minna või mitte minna? Kui aga minna, siis kasuga.

Nimelt saame möllus proovida oma mürataluvusvõimet, mida läheb uuesti tarvis märtsis.

Teiseks näeme kingituste virvarris, mis värvi võiks olla meie valimisreklaam, et konkurendid jahmuksid ja kaotaksid. Küsime «60 sekundi» laadis: kas a) võidunudhall, b) pleekinudpruun või c) määrdunudroosa.