Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/06/4854863t1h1c45.jpg)
Viimaste päevade lumised teeolud on põhjustanud omajagu kergemaid ja raskemaid liiklusõnnetusi. Raadi libedajaraja direktor ja OÜ Autosõit autokooli libedakoolitaja Andre Hallaste paneb juhtidele südamele, et viimane aeg on üle vaadata oma sõidumaneerid.
Kuigi aastatepikkuse sõidukogemusega juhtidele võivad alljärgnevalt esitatavad näpunäited tunduda elementaarsetena, rõhutab Hallaste, et liikluses ei tohi valvsust kaotada hetkekski ning ka kogenud juhid peavad valmis olema ootamatusteks.
«Näiteks operatiivsõidukite juhtidele on igal aastal enne talve tulekut ette nähtud mitme tunni pikkused koolitused, kus nad saavad siin platsi peal erinevaid manöövreid harjutada. Need on aga teatavasti mehed, kes on harjunud kiiresti sõitma ning kellel on selja taga juba pikk juhistaaž,» andis Andre Hallaste mõista, et aeg-ajalt peaksid oma libedasõidu oskused üle vaatama ka kogenud juhid.
Liigne kärsitus on liiast
Algajatel juhtidele võib probleeme tekitada juba libeda ja lumega kohaltvõtt, eriti keeruliseks võib see osutuda veel juhul, kui ollakse tõusul. Siin on Andre Hallaste põhiliseks veaks see, et kiputakse andma liiga palju gaasi, kuid see toob kaasa selle, et esiratas libiseb n-ö läbi ning minema saamisega võib olla suuri raskusi.
«Tänapäevased autod on üldiselt varustatud veojõukontrolliga ning nendega on selles mõttes lihtsam, et annad gaasi ja auto mõtleb ise, palju veojõudu tuleb parajasti peale anda. Kui aga veojõukontrolli ei ole, siis tuleb hakata ise veojõuga mängima ehk kui tunned, et ratas hakkab läbi libisema, siis tuleb gaasi maha võttes veojõudu natuke järele anda, seejärel aga gaasi lisades jälle natuke jõudu juurde lisada,» selgitas Hallaste libedaga kohaltvõtu põhimõtteid.
Eriti keeruliseks läheb Hallaste sõnul siis, kui libedal nõlval olles pead kohalt võttes hakkama ka manöövrit sooritama. Nii on suur oht, et esiratas libiseb lihtsalt läbi ning auto ei liigu mitte pöörde suunas vaid hoopis otse. Siingi pole Hallaste sõnul muud tarkust kui see, et gaasi ei tohi üle anda.
Andre Hallaste tõi välja, et lumiste ja libedate teeoludega liigeldes muutub eriti oluliseks sõidu planeerimine. Ühelt poolt tähendab see, et näiteks tõusul seisma jäädes tuleks valida võimalusel see koht, kus on pidavam, näiteks teeservad, kus leidub värsket lund. Teisalt võib see tähendada ka seda, et igapäevaselt liiklevad juhid tunnevad fooritsükleid nii hästi, et saavad oma sõitu juba nii planeerida, et seisma jäämisi on võimalikult vähe või ideaaljuhul üldse mitte.
«Tuleb võimalikult kaugele ette jälgida – kui näed juba kaugelt, et mäel on ummik tekkinud, siis võta hoog varakult maha, et seal ummikus mitte seisma jääda,» jagas Hallaste näpunäiteid.
Tema sõnul ongi just paljude algajate juhtide puhul märgata, et nad vaatavad vaid auto ette ning ei jälgi, mis toimub saja, kahesaja või kolmesaja meetri kaugusel. «Siit algabki sujuv sõit, sõidu planeerimine,» rõhutas Hallaste.
Muidugi tuleb arvestada ka teiste autojuhtidega. See tähendab seda, et näiteks tõusul seisma jäädes on mõistlik eessõitjaga sisse jäta tavapärasest suurem pikivahe, sest pole sugugi välistatud, et ees olev auto võib hakata kohalt võttes sulle hoopis otsa vajuma.
Samuti ei maksaks kitsastel ja lumevaale täis tänavatel hakata piinlikult oma eesõigust taga ajama, näiteks kui vastu tuleb sõiduk, kes peaks sulle liiklusreeglite järgi teed andma, kuid kellel lihtsal pole füüsiliselt võimalik kuhugi minna. Sellisel juhul tasuks võimalusel kusagile hoovi või parkimiskohale pöörata ja lasta vastutulijal rahulikult mööduda.
Sujuvalt koju
Maanteel liigeldes on kiirused suuremad ning mõistagi peituvad siin ka suuremad ohud ning liigne kiirustamine võib kaasa tuua traagilised tagajärjed. Siinkohal ongi Hallastel üks ja konkreetne näpunäide: ära tõmble! See tähendab seda, et rooliga pööramine peab olema võimalikult sujuv ning samuti tuleb vältida järsku pidurdamist, sest vastasel juhul on sõiduki üle lihtne kontrolli kaotada.
«Peame arvestama, et väljas on suur talv ning suviste sõiduvõtetega me kaugele ei jõua,» rõhutas Hallaste. «Paraku on aga nii, et väga paljud ei tee seda vahet ning sõidavad talvel samade kiirustega, millega suvelgi. Samas on nii, et kiiruse alandamine juba kolme kilomeetri võrra tunnis parandab sõiduki kontrolli all hoidmist märgatavalt. Ehk: kui oled professionaal, siis ära sõida 90ga, sõida 87ga.»
Esmaste juhilubade taotlejatele on ette nähtud kohustuslik libedasõidu algkoolitus ühe akadeemilise tunni ulatuses, kuid seda on Hallaste hinnangul mõistagi ilmselgelt liiga vähe. «Ega siin muud olegi, kui saame tulevasel juhile näidata, mis on üldse libe tee ja kui lihtne on seal tegelikult sõiduki üle kontrolli kaotada. Vähemalt inimene teab, mida karta,» ütles Hallaste.
Samas pakutakse Raadi libedarajal koolitusi kõigile soovijatele ning Hallaste sõnul on need päris populaarsed. Tihti satub sinna ka välismaalasi, kes peavad näiteks oma töökohususte tõttu Eestis autoga ringi sõitma, kuid oma kodumaal ei ole nad võib-olla lund näinudki. «Just eile käis siin üks Indiast pärit inimene,» tõi Hallaste näite.
Andre Hallaste sõnul on talvistes oludes sõites kõige olulisem see, et oma võimeid ei hakataks üle hindama. «Kui sul on ikka load vaid aasta-paar olnud, siis ära hakka maanteel libedaga teistele iga hinna eest järele hoidma. Võid vaadata küll, et oh, näe tema sõidab 90ga, ega ma ei saa kehvem olla. Kuid võib-olla on sellel eesõitjal load juba Moskvitšite ajast ning oma kogemuste najal oskab ta lihtsalt kõigi ohtudega arvestada ja toime tulla,» manitses Hallaste algajaid juhte oma võimeid adekvaatselt hindama.