Eriti keeruliseks läheb Hallaste sõnul siis, kui libedal nõlval olles pead kohalt võttes hakkama ka manöövrit sooritama. Nii on suur oht, et esiratas libiseb lihtsalt läbi ning auto ei liigu mitte pöörde suunas vaid hoopis otse. Siingi pole Hallaste sõnul muud tarkust kui see, et gaasi ei tohi üle anda.
Andre Hallaste tõi välja, et lumiste ja libedate teeoludega liigeldes muutub eriti oluliseks sõidu planeerimine. Ühelt poolt tähendab see, et näiteks tõusul seisma jäädes tuleks valida võimalusel see koht, kus on pidavam, näiteks teeservad, kus leidub värsket lund. Teisalt võib see tähendada ka seda, et igapäevaselt liiklevad juhid tunnevad fooritsükleid nii hästi, et saavad oma sõitu juba nii planeerida, et seisma jäämisi on võimalikult vähe või ideaaljuhul üldse mitte.
«Tuleb võimalikult kaugele ette jälgida – kui näed juba kaugelt, et mäel on ummik tekkinud, siis võta hoog varakult maha, et seal ummikus mitte seisma jääda,» jagas Hallaste näpunäiteid.
Tema sõnul ongi just paljude algajate juhtide puhul märgata, et nad vaatavad vaid auto ette ning ei jälgi, mis toimub saja, kahesaja või kolmesaja meetri kaugusel. «Siit algabki sujuv sõit, sõidu planeerimine,» rõhutas Hallaste.
Muidugi tuleb arvestada ka teiste autojuhtidega. See tähendab seda, et näiteks tõusul seisma jäädes on mõistlik eessõitjaga sisse jäta tavapärasest suurem pikivahe, sest pole sugugi välistatud, et ees olev auto võib hakata kohalt võttes sulle hoopis otsa vajuma.