Kalastajad pääsevad homsest Lämmijärvele

Piiriveekogule minnes tuleb endale riigipiiri kulgemine täpselt selgeks teha. Foto: Kristjan Teedema

Politsei- ja piirivalveamet annab teada, et homsest ehk  7. jaanuarist on lubatud minna jalgsi Lämmijärve ja Pihkva järve ning Narva veehoidla jääle. Peipsi järve jääle minek on aga endiselt keelatud.

Lämmi- ja Pihkva järvel liikudes tuleb silmas pidada, et keelatud on ligineda jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 150 meetrit ning Salu saarele lähemale kui 300 meetrit. Samuti on keelatud liikuda jääl Laaksaare ja Piirissaare traaversilt (Uhtinina) põhja poole. Narva veehoidla jääle on lubatud minna jalgsi Kulgu sadamast 2,5 kilomeetri ulatuses ülesvoolu kuni ühe kilomeetri kaugusele Eesti-poolsest kaldast, kuid ajutisele kontrolljoonele mitte lähemale kui 50 meetrit.

Lämmijärvel on piirirežiimi ala tähistatud hoiatussiltidega 400-meetriste vahedega ning Pihkva järvel vähemalt 100-meetriste vahedega. Igal juhul tuleb kalastajatel olla tähelepanelik, et kalastamistuhinas naaberriigi territooriumile ei satutaks. Parim vahend selleks on mitte üritada järvel võimalikult kaugele liikuda.

Kuna Peipsi järvel on jääolud endiselt ebaühtlased ja esineb pragusid, siis on Peipsi jääle jalgsi või transpordivahendiga minek keelatud.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo komissar Marek Klaus soovitas neil, kes lähevad jalgsi järvejääle, registreerida veebirakenduse piiriveekogu.ee abil või kordonis nii järvele mineku kui ka sealt tagasituleku. «Nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt ohutult tagasi jõudnud ning võimaliku ohu puhul alustada kohe otsinguid,» sõnas Klaus.

Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, saab õnnetuse ärahoidmiseks teha järgmist:

Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge politsei kodulehel jääoludega. Kehtivate piirangutega ning piirirežiimi ala koordinaatidega saab end kurssi viia nii piiriveekogu.ee rakenduse abil või küsida infot lähimast kordonist.

Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Enese turvalisuse tagamiseks tuleks veel kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.

Võimaluse korral ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid abi kutsuda või seda ise osutada.

Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.

Vältige paksu lumega kaetud alasid, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem, ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel.

Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada.

Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde.

Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi saabuks võimalikult kiiresti.

Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning  kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks.

Kui märkate ohtu sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimaluse korral osutage abi, kuid ärge seadke oma elu ohtu.