Alam-Pedja looduskaitseala tegevusi hakkab suunama koostöökogu

Alam-Pedja looduskaitseala.

FOTO: Margus Ansu

Keskkonnaamet kinnitas Alam-Pedja looduskaitseala koostöökogu statuudi, et piirkonnaga seotud huvirühmad saaksid kaasa aidata kaitseala tegevusele ja probleemide lahendamisele.

Möödunud aasta 30. novembril Palupõhjas koostöökogu asutamiskoosolekul lepiti kokku huvirühmade esindajatest ja üksikisikutest koosneva ning vabatahtlikkusel põhineva koostöökogu ülesanded ja tegevuse põhimõtted, mis vormistati koostöökogu statuudiks. Tegemist on nõuandva toimkonnaga, mille peamine eesmärk on parandada infovahetust, liita huvirühmi ning muuta suure kaitseala valitsemine erinevaid soove ja eesmärke arvestavaks ühistegevuseks.

«Alam-Pedja loodusmaastikud on külastajatele, eeskätt kalastajatele, matkajatele ja marjulistele, väga ahvatlevad. Kaitseala suurusest tingituna soovitakse aga üha enam kasutada kaitsealal liikumiseks ka mootorsõidukeid, millel on kohati suur mõju kaitseväärtustele, see tähendab kooslustele ja liikidele. Iga aastaga üha suurenev külastajate hulk ja keskkonnarikkumiste hulga kasv nõuavadki uusi lahendusi kaitse korraldamisel,» selgitas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

Samas ootavad taastamist ja hooldust tuhanded hektarid poollooduslikke luhaniite, milleks kaitseala valitsejal ja kaitse korraldajal on vaja teha koostööd pikaajaliste partneritega. «Oleme koostöökogu panuse suhtes väga lootusrikkad, sest saime huvigruppide ja üksikisikutega hea ühistöökogemuse juba Alam-Pedja kaitsekorralduskava koostamisel,» lausus Viilma.

Enam kui 34 000 hektari suurune Alam-Pedja looduskaitseala paikneb Tartu, Viljandi ja Jõgeva maakonnas, kaheksa valla territooriumil. Püsielanikke on kaitsealal alla kümne, hooajalisi elanikke 30–40, kuid maaomanikke ligi 400 ning vee- ja sooalade külastajaid tuhandeid. Metsiku looduse ja selle loomulike protsesside kõrval on kaitsealadel toimetavatel inimestel suur mõju Alam-Pedja loodusele.

Tagasi üles