Kas kährikkoer ohustab elurikkust ja inimesi?

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kährik.
Kährik. Foto: Margus Ansu

Sel kolmapäeval algusega kell 12.15 peab Tartu ülikooli zooloogialektor, selgroogsete zooloogia dotsendi kandidaat Harri Valdmann avaliku loengu «Kährikkoer – kas reaalne oht elurikkusele ja inimesele?»

Harri Valdmann rääkis, et kährikkoer on Eestis üldlevinud, aga klassifitseeritakse Euroopas invasiivseks võõrliigiks, kellest tuleks võimaluse korral vabaneda: «Ta võib mõjuda negatiivselt näiteks kaitstavatele natiivsetele loomaliikidele ning ta võib inimesele olla ohtlik parasiitide levitamise tõttu.»

Palju kährikuid sureb näiteks piroplasmoosi ja marutaudi. Eestis heidetakse õhukitelt metsadesse marutaudivastast vaktsiini. Suur osa kährikutest on nakatunud ka keeritsusstõppe. Keeritsussi sattumine inimese organismi lõpeb enamasti inimese surmaga.

Kährikkoertega kaasnevate ohtude vältimiseks on peamiselt kolm võimalust: küttimine, vaktsiin ja metsa jäetavad tiinusevastased vahendid, mis piiravad kährikute levikut.

Keskkonnaministeeriumi andmetel tekitavad kährikud suurt kahju näiteks maas pesitsevate lindude mune ja poegi süües.

Loeng «Kährikkoer – kas reaalne oht elurikkusele ja inimesele?» toimub 6. jaanuaril kell 12.15 Vanemuise 46-301. Kõik huvilised on oodatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles