Tartu maavanem riigireformist: suurvallad suudavad ka väikeste külakeskuste eest paremini hoolt kanda

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maavanem Reno Laidre.
Tartu maavanem Reno Laidre. Foto: Kristjan Teedema

Tartu maavanema Reno Laidre uusaastapöördumine.

Mida toob aasta 2016 Tartumaale?

Raha pole küll elus peamine, aga alustame majandusest. Maailma üldisel taustal on meie olukord üsna rahuldav. Tööpuudus on viie aasta taguse tipuga võrreldes üle kolme korra vähenenud, palk ligi poolteist korda kasvanud. Rahvaarv on püsinud stabiilne.

Kahjuks pole me suutnud vähendada vahet Tallinna regiooniga ei majanduse kogutoodangus ega palgas. Samas ongi paljude majanduse elavdamiseks ette võetud abinõude mõju pigem pikaajaline. Loomemajanduse arendamine jms ei loo kohe sadu uusi töökohti, kuid on kindlasti sammud õiges suunas.

Usun, et alanud aastal jätkub majanduse elavnemine, millele aitab kaasa Euroopa Liidu tõukefondide avanemine. Tartumaal oleme tõsiselt tööd teinud ja kokku pannud nii linna- kui maapiirkondade investeeringukavad. Summad on miljonites eurodes, raha jätkub tööstusaladele, kergteedele, turismiobjektidele. Kõik need annavad meie inimestele tööd ja teenistust, maal ja linnas. Loodan, et projektid saavad vormistatud ja tööd algavad juba 2016. aastal.

Lõpuks hakkab kindlamat kuju võtma ka riigireform. Tean, et Tartumaa valdades-linnades töötatakse juba päris kindlate mõtetega suuremate ja tugevamate omavalitsuste suunas. Minule isiklikult andis vallareformiks palju kindlust juurde sügisel Tartus peetud konverents, kus Lääne-Saare ja Viljandi vallavanemad tutvustas nende piirkondade tegelikku liitumiskogemust.

Nii mõnigi hirm – ääremaastumine, otsustamisest kõrvale jäämine – sai seal hajutatud. Selgus hoopis, et suurvald suudab ka väikeste külakeskuste eest paremini hoolt kanda. Olen arvutanud, et ainuüksi liitumistoetused võiksid Tartumaale parimal juhul lisaraha tuua kuni 8 miljonit eurot. Selle abil on võimalik parandada elukeskkonda ja pakkuda paremaid teenuseid.

Riigireform ei tähenda muidugi ainult valdade kokkuliitmist. Ka keskvalitsus peab oma toimetamist ümber korraldama. Tartu maavalitsust suured muudatused eeloleval aastal ilmselt veel ei puuduta. Täidame rahandusministeeriumi haldusalas oma seniseid ülesandeid: järelevalve, planeerimine, perekonnaseisutoimingud, ühistransport, regionaalprogrammid, riigivara haldamine ja muu.

Väiksemaid ümberkorraldusi 1. jaanuarist siiski on: tehniliste abivahendite sooduskaarte annab nüüd välja sotsiaalkindlustusamet, rahvastikuregistri andmeid aga maavalitsus. Rahvastikutoimingute talituse nimetame 1. märtsist tagasi perekonnaseisuosakonnaks, mis on inimestele tuttavam ja omasem.

Mida veel ootan algavalt 2016. aastalt? Riigi mastaabis:  et põllumajandus toibuks mullustest raskustest ja leiaks uue hingamise; et käivituvast töövõimereformist oleks reaalset abi neile inimestele, kes praegu sooviksid, kuid ei saa töötada; et omavalitsusreform kulgeks tulevikku vaatava koostöö vaimus. Tartumaal: et valmivast Eesti Rahva Muuseumi kompleksist saaks tõeliselt särav kultuuritäht, mis juhataks nii kodu- kui välismaa inimesi meie maakonda külastama ja rõõmsalt üllatuma.

Soovin kõigile tartumaalastele uuel aastal tervist, tarkust ja toimekust.

Reno Laidre

Tartu maavanem

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles