Luuletaja teine mina joonistab

Kadri Asmer lehitseb piltlaulude raamatut.

FOTO: Sille Annuk

Hando Runnel on mitmes raamatus ja isegi paaris väljapanekus natuke näidanud, et lisaks luuletamisele ta joonistab. Nüüd on luuletaja andnud oma teisele minale rohkem raamaturuumi.


Ilmamaa kirjastatud raamatus «Reebuse rahvas ehk Piltlaulud ehk Sõnad kadunud» on suurem osa trükipinnast piltide all. Parempoolsetel lehekülgedel on abstraktsed joonistused, vasakpoolsetel on enamasti neli värsirida ja mõnel vaid üks tekstirida.

Kuidas tekkis piltlaulukogumik? «Ühes hunnikus olid pildid ja teises hunnikus olid luuletekstid,» rääkis Runnel. «Otsisin piltide juurde tekstid, nii et need on nagu reisijad pikamaarongis, kes küsivad, kas siia võib istuda. Sõidu ajal tekib dialoog, pilt räägib tekstiga ja tekst räägib pildiga.»

Luuletajale andis mõtte oma pildid omaette raamatuna välja anda kunstnik Lembit Küüts, kui ta kujundas Runneli aastatuhande lõpulaulude kogu «Üle Alpide» (1997).

Mõte võttis kuju

Mõte hakkas kuju võtma enam kui kümme aastat hiljem, kui autor otsustas oma joonistuste kogu näidata noorele kunstiajaloolasele Kadri Asmerile. Tema tekitaski pildihunniku, mille kõrvale valis tekstid luuletaja.

«Need pildid on ühe loova isiku väljendusviise, üks tema tahke,» ütles Asmer. «Pildid on tekstide laiendus.»

Luuletaja andis oma joonistusi Tartu Postimehes avaldamiseks, et lehelugejad näeksid, millest jutt käib. Eesti olusid aastal 1980 kajastavas pildis, mille siin avaldame kahjuks vähenduses – detailid kaotavad mõjuvust –, on  autori selgituse järgi kas kevadine või sügisene lumi, mis on pärast sadu ära sulanud.

«Mulle tundub, et külm ületab siin soojuse,» rääkis Runnel. «Nii et see on pigem sügisese kõleduse järel esimene loodetav pehmendav lumi, aga veel on agressiivsust ja sobimatust, valge ja must on enam-vähem võrdsed kaklejad ja ei ole rahu maa peal.»

Uusi raamatuid

Runneli seni ilmunud joonistused on väga väike osa sellest, mis veel avaldamata. Autor peab võimalikuks nendest raamatu «Reebuse rahvas» laadis teise valiku tegemist. Kuid ta lisas, et see võiks koosneda teistmoodi pinnakäsitlusega töödest, miks mitte mehisematest, agressiivsematest joonistustest.

Võimalik oleks koostada ka kultuuriloolise sisuga väike valik, kus iga pildi juures on kirjas, kellega vestlemisest on see sugenenud. (Säärastest on omaette osa äsja ilmunud kogumikus.) Ja oleks muidki võimalusi.

Sealjuures ei ole Runnel tõmmanud joont alla sellistele raamatutele, milles on ülekaalus tema luuletused. Nii näiteks ilmub juba jõulude eel «Ütles mu naine».

Galeristist sai režissöör

Kadri Asmer on 25-aastane tartlanna. Oktoobri viimases Sirbis ilmunud arvustus nimetab teda Hando Runneli raamatu «Reebuse rahvas ehk Piltlaulud ehk Sõnad kadunud» pildiosa koostamise eest tunnustavalt režissööriks.

Kunstihuvilised mäletavad Kadri Asmerit mõne aasta taguses E-kunstisalongis galeristina askeldamas. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist aastal 2008 bakalaureusena kunstiajaloo alal asus ta ametisse Kadrioru kunstimuuseumis.

Lisaks põhitööle on ta koostanud kunstikatalooge, osalenud raamatu «Johannes Uiga. Pühajärve maalija» valmimisel ning avaldanud kunstikriitikat mitmes väljaandes. (TPM)

Tagasi üles