Lapsevankrit mööda treppi juba ei lükka

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõuetekohane kaldtee Marja tänava treppide kõrvale ära ei mahu. Supilinlaste arvates tasuks seda siiski kaaluda.
Nõuetekohane kaldtee Marja tänava treppide kõrvale ära ei mahu. Supilinlaste arvates tasuks seda siiski kaaluda. Foto: Kristjan Teedema

Supilinna Selts asus korjama toetusallkirju, et edastada linnajuhtidele oma sõnum: Marja tänava treppide kõrvale tuleks rajada kaldtee, mida mööda saaks veeretada ka lapsevankrit.


«Me ei taha normidele vastavat invateed, selle rajamiseks polekski seal ruumi,» selgitas Supilinna Seltsi esimees Mart Hiob. Vajadus oleks hoopis tugeva kaldpinna järele, mida mööda saaks vinnata lapsevankrit, ratastel kohvrit või hoopis jalgratast Tähtvere mäe otsa või veeretada sealt alla.

Kogutakse toetajaid

Hiob lisas, et allkirjade kogumine ei ole kindlasti protestiaktsioon, pigem ennetav samm. Kui mõte leiab piisavalt toetajaid, edastatakse pöördumine koos allkirjadega linnamajandusega tegelevale abilinnapeale ehk Margus Hansoni-le.

Allkirjade kogumist korraldab seltsi liige Alo Joosepson. «Hetkel on mulle teada 46 inimese ametlik toetus,» kinnitas Joosepson reede õhtul.

Allkirju saab anda digitaalselt. Selleks tuleb saata Alo  Joosepsonile e-kiri koos oma isikukoodiga ning seejärel annab ta ettepaneku pdf-dokumendi toetajale allkirjastamiseks digidoc.sk.ee portaalis.
Toetusallkirja võib anda ka paberile, seda Toome poes või Lõuna-Eesti ökokeskuses.

Vastaku normidele

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool märkis, et linnavalitsuse ametnike kõrvu on küll kostnud infot, et Supilinna Selts midagi sellist planeerib, kuid esmalt oodatakse avaldus ära ja alles siis tuleb see arutusele.

Pool lisas, et kõik linnas ehitatav peab siiski vastama normidele, sellest mööda ei pääse.

Pool tõi näite, et varem oli Tartus üks selline normidele mittevastav objekt täiesti olemas.

Kitsal tänaval asusid metallrennid, mida mööda sai mugavalt lükata lapsevankrit mäest üles. Ühel hetkel avastasid need enda jaoks ka jalgratturid.

Pärast seda, kui üks rattur poole mäe peal raskelt munakividele kukkus, ennast vigastas ning linnale kahjunõude esitas, võeti rennid üles.

«Ükskõik mis juhtub, inimene süüdistab ikka teisi, mitte iseennast,» tõdes Pool. Marja tänava mäenõlv on normikohase raja ehitamiseks liiga järsk. Jalgratturid sõidavad treppide kõrvalt aga juba niikuinii alla.

Tagasi üles