Päevatoimetaja:
Aime Jõgi
(+372) 739 0359

Ilmus esimene eestikeelsetele õppijatele tehtud hiina keele õpik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Täna tuli esitlusele «Hiina keel».
Täna tuli esitlusele «Hiina keel». Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli kirjastus on üllitanud esimese eestikeelsele lugejale ja õppijale koostatud hiina keele õpiku. Esitlus oli täna haridus- ja teadusministeeriumi saalis. «Hiina keele» on kirjutanud Tartu ülikooli õppejõud ja teadlased Gao Jingyi ja Märt Läänemets nelja aasta jooksul.

Lihtne keel

Hiina keele liigitab Märt Läänemets õppimise poolest üheks lihtsamaks keeleks, kui alused on kätte saadud. Eestis õpetatakse praegu seda Tallinna ülikoolis (täpsemalt sealses Konfutsiuse instituudis) ja Tartu ülikoolis ning kuue maakonna üheksas koolis.

Esimesena hakkas Eestis hiina keelt süstemaatiliselt õpetama Pent Nurmekund aastal 1955 Tartu ülikoolis. Miks ilmub aga õpik alles nüüd? «Institutsionaalset toetust on väga vähe olnud. Raha selleks ei jätku, õppekavasid ei tehta,» ütles Läänemets. «Kogu orientalistika on väga suurelt olnud seni üksikute entusiastide kanda.»

Trükivärske õpik on mõeldud nii õppevahendina tundides kasutamiseks kui ka iseõppijaile, samuti lihtsalt huvilistele, kes tahavad hiina keelest ja kultuurist rohkem teada saada.

Raamatu sissejuhatav osa annab põhjalikud juhtnöörid hiina keele häälduse ja hiina märkide kirjutamise õppimiseks. Kümnes peatükis võetakse läbi olulised teemad vajaliku sõnavaraga, mis loob aluspõhja algtasemel hiina keeles suhtlemiseks ja lihtsa hiinakeelse teksti lugemiseks.

Sõnastik ja illustratsioonid

Õpiku sõnastikus on 643 lihtsõnatüve märki ning 929 sõna ja väljendit. Kõik hiina märgid on õpikus esitatud kõrvuti nii traditsioonilisel täiskujul kui ka moodsal lihtsustatud kujul. Keelematerjale täiendavad hiina kultuuri tutvustavad osad ja illustratsioonid klassikalise maalikunsti näidetega.

Enne sõnastikku on õpikus avaldatud hiina kõnekäänd «Kümme aastat külma akent». Selgituseks on lisatud, et Vana-Hiinas pidid õpilased vähemalt kümme aastat õppima, enne kui said akadeemilise kraadi, mis võimaldas neil tsiviilteenistusse astuda. Vaesemad õpilased pidid õppima öösiti külma akna all, sest päeval tuli neil teha põllutööd või muul viisil elatist teenida.

«Seda kõnekäändu kasutataksegi inimese puhul, kes on vaesust ja rasket olukorda trotsides õppinud kümme aastat või rohkem ja lõpuks eesmärgi saavutanud,» on kirjas selgituses.

«Hiina keel» ilmus Eesti võõrkeeleõpetajate liidu toimetiste sarjas teise raamatuna. Esimene, «Pent Nurmekund – keeletark ja õpetaja», ilmus möödunud aastal.

Märksõnad

Tagasi üles