Õppetoetustele paistab lisaraha

Tõnis Lukas Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Töötavad tudengid saavad tulevikus vähem õppetoetust kui need, kes tööl ei käi. Positiivne on aga, et ületuleva aasta riigieelarvesse on kavandatud 110 miljonit krooni lisa õppetoetuste tarvis.

Praegu on 875-kroonist õppetoetust võimalik saada vaid parimate hinnetega üliõpilastel. 2012. aastast oleks täiskoormusega õppival tudengil võimalik saada kuni 2000 krooni toetust. Seda aga üksnes tingimusel, et ta ei käi tööl ning täidab õppekava täies ulatuses.

Juhul kui aga tudeng otsustab siiski kooli kõrvalt tööle minna, väheneb vastavalt teenitavale summale ka õppetoetus. Kui ta aga peaks teenima enam kui 4000 krooni, polegi võimalik õppetoetust saada.

Raha olemas

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) juhatuse esimees Maris Mälzer kahtlustab, et uue süsteemi alusel hakkab õppetoetust saama ikkagi väga väike hulk tudengeid, kes on niigi paremal järjel. «Hakkame jälle andma raha neile, kel on pere toetus olemas ja kes ei pea seetõttu tööl käima, 2000 krooniga ei ela ilma tööl käimata ükski tudeng ära,» ütles ta.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnistas, et 2000 krooniga tõesti ilmselt ära ei ela, kuid praegusega võrreldes saaks toetust siiski rohkem. Läinud nädalal käis Lukas ülikoolide rektorite nõukogu liikmetega kohtumas ning lubas, et 2012. aastast muutub õppetoetuste süsteem, sest nüüd on uuenduste tegemiseks riigieelarves ka reaalselt raha olemas.

Tuleva aasta riigieelarves on ülikoolidele õppetoetusteks kavandatud ligikaudu 140 miljonit krooni, seega 110-miljoniline tõus ületuleval aastal tõotab tudengite rahakottidesse tublit täiendust.

Õigusteaduse tudeng Janno Voog näeb, et õppetoetuste süsteem vajab muutmist. Parimat toimivat lahendust on raske välja pakkuda, kuid Voogi arvates võiks see olla kombinatsioon tulemuste ja vajaduste põhisest toetuste süsteemist.

«Tuleks luua süsteem, mis tagaks, et piisavalt andekad saaksid õppida ega jätaks töölkäimise pärast kooli pooleli,» sedastas ta. Samas peaks Voogi sõnul motiveerima neidki, kes on majanduslikult paremal järjel, kuid kel on ka head hinded.

Nii Mälzer kui Lukas nõustuvad muudatuste vajadusega. Lukas leidis, et lisaks uuele ehk vajadustepõhisele süsteemile peaks tulema ka stipendiumid, mida saaksid tublimad tudengid. Stipendiumiraha aga eelarves näha pole. Minister loodaks seda saada ettevõtjatelt.

Kooskõlastamata?

Mälzeri sõnul pole aga ministeerium välja käidud muudatuste kava pärast 2008. aastat üliõpilasesindajatega arutanud. «Kahtlustan, et minister käis selle enne valimisi järjekordse lubadusena välja, tegelikult aga puuduvad reaalsed arutelud ja lepped,» ütles Mälzer.

Lukas selgitas, et 2008. aasta seadusemuudatus töötati välja koos EÜLiga, kuid toona jäi see riiulile seisma, sest raha polnud. Nüüd on aga riigieelarvesse raha piisavalt palju juurde tulnud.

Toetused praegu

• Põhitoetust saab taotleda üliõpilane, kes õpib täiskoormusega statsionaarõppes erialal, millel on riigieelarvelisi õppekohti. Õppeaeg ei tohi sealjuures olla ületanud õppekava nominaalkestust.

• Põhitoetus – 875 kr kuus.

• Lisa- ehk sõidutoetust saavad need tudengid, kes lisaks eelnevatele tingimustele on elukohaks registreerinud muu piirkonna kui Tartu linn või selle lähivallad.

• Lisatoetus – 440 kr kuus.