Risto Mets: miks jätab tartlane prügi sortimata?

Tartu Postimehe reporter Risto Mets. Foto: Sille Annk

Nõustun täielikult Tartu abilinnapea Margus Hansoni arvamusega, et pakendiringlus ei ole Emajõelinnas ootuspäraselt käivitunud. Samas olen veendunud, et selle parandamiseks pakutud ideed ei muuda olukorda märkimisväärselt paremaks.

Kas ka teid pani kukalt kratsima hiljutine linnavalitsuse idee ehitada maa alla 90 pakendikonteinerit? Põhjendusega, et prügi sortimine ei ole praegu piisavalt mainekas. Ning et uut tüüpi kogumiskohad paneksid linlasi senisest rohkem mõtlema pakendiringlusele.

Tänu kogumiskohtade kõrvale püsti pandavatele infotahvlitele peaks paranema ka meie keskkonnahoidlikkus ja teadlikkus.

Kahtlemata ilusad sõnad, mida sobib euroraha taotlusse kirjutada. Millegipärast arvan siiski, et kannapööret see pakendikäitlusesse ei too.

Kes on harjunud põletama plasti aianurka tehtud lõkkes või pliidi all, teeb seda ikka edasi. Kes täidab prügikonteinerit vaheldumisi kartulikoorte ja vanade ajalehtedega, jätkab tõenäoliselt harjumuspärast tegevust.

Paljude tartlaste silmis, sealhulgas ka minu perekonnas, on prügisortimisel väga hea maine. Loodushoid on meile tähtis ja meile teeb suurt rõõmu, kui keegi oskab anda kasutatud kilele ja plastmassile uue elu.

Püüdlikult pesime mahlapakke, piimakotte ning teisigi pakendijäätmeid. Prügiveo tellisime korra poolaasta jooksul. Hoolikalt prügi sortides ei saagi 240-liitrine konteiner ühes majapidamises kiiremini täis.

Seda kõike ajani, mil kehtestati korraldatud jäätmevedu. Siis saabus uus kord. Roheline auto sõidab aia tagant läbi iga nelja nädala järel. Selle eest makstav summa on üks, lükkad sa oma prügi väravast välja või mitte.

Paratamatult täidan nüüd pooltühja konteinerit ka pakendijäätmetega. Otsin siit-sealt juurde asju, mida raatsin ära visata – ma lihtsalt ei saasta piisavalt, et prügikasti muidu täis saada. Tasahilju olen ennast «parandanud».

Võta väiksem konteiner, on soovitatud. «Aga miks?» küsin vastu. Olen praeguse konteineriga rahul. Ma ei vaja mitte uut prügikasti, vaid selle tühjendamist mõistlikul ajal. Asja eest, teist taga olemasoleva konteineri kõrvale veel teinegi osta pole ju samuti loodussäästlik, või kuidas?

Mis minu meelest aitaks? See, kui prügimajandus ei oleks ainult ühe vitsaga löömine. Näiteks peaks olema võimalus tellida korraldatud jäätmeveo alal prügi äravedu ka kahe või kolme kuu tagant.

Või kindel teadmine, et eraldi kogutud pakendijäätmed lähevad tõepoolest taaskasutusse, mitte ei rända koos muu prügiga lõpuks ikkagi prügimäele.