Ülikooli väikseim teaduskond alustab uut aastat uue juhiga

Tõnu Lehtsaar. Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli usuteaduskond võtab uue aasta vastu muutuste laineharjal. Ühelt poolt saab seni iseseisva teaduskonnana tegutsenud usuteaduskonnast instituudi õigustega üksus humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna all, teisalt vahetub ka teaduskonna juht, kui Riho Altnurmelt võtab teatepulga üle Tõnu Lehtsaar.

Viimased kaksteist aastat usuteaduskonna dekaanina tegutsenud Riho Altnurme ütles, et jätkab teaduskonnas kirikuloo professorina. «Juhid ikka vahetuvad aeg-ajalt ja tegelikult pidanuks uus juht valitama juba sel kevadel, kuid et struktuurireformid olid just käimas, oli mõistlik sellega aasta lõpuni oodata,» selgitas Altnurme.

Ta lisas, et sisulise poole pealt ei muuda struktuurireform usuteaduskonnas midagi. «Jätkame sama nime all, samade õppekavadega, samade õppejõudude ja üliõpilastega, lihtsalt paiknemine ülikooli hierarhias on natuke teistsugune.»

Praegu õpib usuteaduskonnas 126 üliõpilast, neist doktorante on 29. «Varem on see arv olnud stabiilselt 250 ringis, kuid siin mängib rolli see, et kadus ära avatud ülikool. Muidugi laiemaks taustaks on see, et kogu ülikoolis on üliõpilaste arv viimastel aastatel selgelt vähenenud,» ütles Riho Altnurme. Samas tõi ta välja, et usuteaduskonna teatud loengud on väga populaarsed ka teiste teaduskondade tudengite seas ning nende hinnangud usuteaduskonna õppejõududele on väga kõrged olnud.

Religioonipsühholoogia professorile Tõnu Lehtsaarele pole usuteaduskonna juhtimises midagi uut. Nii oli ta teaduskonna dekaan aastatel 2001-2003, samuti on ta olnud Tartu ülikooli õppeprorektor ning aastal 2007 viis kuud ka rektori kohusetäitja. Tõsi, kui neliteist aastat tagasi ilutses Lehtsaare kabinetil silt «Dekaan», siis nüüd saab struktuurireformi tõttu tema ametinimeks juhataja.

«Minu ego ja enesehinnang on nii kõrged, et ma arvan, et võin ka koristajana töötada, ilma et see minu kõrget enesehinnangut haavaks,» ei näinud Lehtsaar nimetuse muutuses suurt probleemi. Tööülesanded on juhatajal samad, mis olid dekaanil, vahe on vaid selles, et nüüd tuleb käia valdkonna nõukogu koosolekutel ja valdkonna valitsuses, varem käis dekaan ülikooli valitsuses, mis nüüd kaob üldse ära.

Tõnu Lehtsaar peab oma tähtsaimaks ülesandeks tagada usuteaduskonna jätkuv ja stabiilne areng uues struktuuris. «See tähendab uute oludega kohandumist, sest siiani oleme olnud iseseisev teaduskond, nüüdsest aga saame instituudi õigustes üksuseks, aga mida see täpselt tähendab, seda me praegu veel ei tea,» rääkis ta.

«Minu usk on olnud kõigi reformide juures see, et tõde sünnib ikkagi auditooriumis, laboris või uurimisrühmas. See tähendab, et rohujuure tasandil teadus- või õppetöö tegemine ei tohiks olla [struktuuridest] mitte mõjutatud, vaid oleks toetatud ja asi läheks stabiilselt edasi,» andis Lehtsaar mõista, et ülikooli teevad ikkagi teadlased, mitte struktuur ja selle juhid.

Mis puudutab ülikooli juhtkonna suhtumist väikesesse usuteaduskonda, siis Tõnu Lehtsaare arvates on see alati olnud positiivne ja toetav. «Meil on olnud finantsraskustega aegu, millesse on suhtud mõistvalt, ning see, et professor Jaak Aaviksoo rektorina kutsus õppeprorektori usuteaduskonnast, oli ka märk usaldusest selle teaduskonna vastu,» tõstis Lehtsaar esile.

«Üldse on laias laastus nii, et ülemusi ei tohiks mitte sõimata, vaid nende eest tuleks palvetada,» võttis tulevane usuteaduskonna juhataja teema kokku.