Linnaliinide bussid sõidutavad luuletusi

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luuletused rongides olid akendel otse sõitjate silma all. Bussides tuleb värsside lugejal suunata pilk lae alla kaldpinnale, kus on ka Valeria Räniku teos puudest kui mulla kätest.
Luuletused rongides olid akendel otse sõitjate silma all. Bussides tuleb värsside lugejal suunata pilk lae alla kaldpinnale, kus on ka Valeria Räniku teos puudest kui mulla kätest. Foto: Sille Annuk

Nädalavahetusel hakkasid Tartu linnaliinibussid sõidutama lisaks inimestele ka luuletusi. Neid kleepisid sõitjate silma alla Eesti kirjanduse seltsi hakkajamad liikmed.

Bussipargis askeldas Sebe bussides kümmekond kirjandusega rohkem või vähem seotud inimest eesotsas seltsi teadussekretäri Marja Undi ja sama seltsi büroo assistendi Evelin Arustiga.

Kirjanduse levitamise ja lugemiselamuste pakkumise nimel tegutses ka kirjanikke. Näiteks luuletaja Maarja Pärtnal oli võimalus kleepida iseenda luuletust pilvedest, milles on read: «pilved on, lihtsalt on – neid ei saa pöörata / ühtegi usku, neid ei saa panna teenima kasumit.»

Kümme autorit

Ühtekokku on autoreid kümme: Mehis Heinsaar, Max Harnoon, Miki-Hiir, Kaur Riismaa, Paavo Piik, Tiia Toomet, Lehte Hainsalu, Valeria Ränik, Maarja Pärtna ja Tõnis Vilu. Miki-Hiire varjunime taha peitunud Valdur Mikitat esindab «Kuuvarjutus», mis on tavatu lugu kassist ja kolmest hiirest.

Autorid ja tekstid valis välja Eesti kirjanduse selts, kleebised kujundas Tartu disainiagentuur LooLoo.

Varem on samalaadsest kirjanduse propageerimisest osa saanud rongisõitjad. Lugemisaastal 2009 alanud Eesti kirjanduse seltsi, Eesti kirjanike liidu ja Edelaraudtee koostöös oli vaguniakendele kinnitatud kleepsudel ettevõtmise ühe korraldaja Krista Ojasaare andmeil 50 meie maa kirjaniku loomingut.

Viimane rongiluule aktsioon andis kultuuripärandi aastal 2013 võimaluse tutvustada pisikest osa sellest, mida on talletatud Tartu kirjandusmuuseumis eesti rahvaluule arhiivis.

Vastukaja oli Marja Undi sõnul nii hea, et tekkis mõte edasi minna bussiluulega pärast seda, kui Edelaraudtee oli sunnitud Eestis lõpetama reisijate veo. Luuletused rongides olid akendel otse sõitjate silma all. Bussides tuleb värsside lugejal suunata pilk lae alla kaldpinnale.

«Meie algne plaan oli ka nüüd kleepida luuletused akendele,» ütles Marja Unt. «Me saime aga alles sügisel teada, kui paljud ettevalmistused olid juba tehtud, et Tartu linnavalitsuse määrusega on keelatud bussiakendele asjade kleepimine.»

Nädalavahetusel sai paika pandud kaks kolmandikku kavandatust. Ülejäänud kolmandik luuletusi jõuab bussidesse nädala jooksul.

Järgmisel aastal

Rongiluule kogemused on Eesti kirjanduse seltsile näidanud, et kleebised väga kaua heas välimuses ei püsi. Need määrduvad ja hakkavad osaliselt lahti rulluma.

«Esialgse plaani kohaselt tahaksime teise satsi panna üles järgmise aasta esimesel poolel,» ütles Marja Unt. «Et aga Tartu sai nüüd Unesco kirjanduslinnaks, kasutame bussiluulet ka teiste kirjanduslinnade tutvustamiseks.»

Suure tõenäosusega avaneb Eesti kirjanduse seltsi, Tartu linna ja Sebe koostöös ning Eesti kultuurkapitali toel võimalus järgmise aasta jooksul teha üks sellinegi valik, kus oleksid esindatud Unesco 19 kirjanduslinna autorid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles