Strasbourgis esitletakse ekstreemseteks elutingimusteks loodud marsimaja, mille ehitamisel oli suur roll ka Tartu ülikooli teadlastel.
Prantsusmaal esitletakse Tartus konstrueeritud Marsi-maja
2013. aasta alguses kavandama hakatud marsimaja rahvusvahelises projektis jäi eestlaste kanda vastutusrikas ülesanne ehk isepüstituva maja tehnoloogia valmistamine. Tänavu jaanuaris said Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased oma projektiosa täidetud ning saatsid end mõne minutiga lahti-kokku pakkiva maja Prantsusmaale, kus partnerid jätkasid majja sisustuse ja elutagamissüsteemide paigaldamisega.
Praeguseks on planeet Marsi keeruliste elutingimuste järgi nime saanud maja täielikult valmis ning seda esitletakse 15. detsembril Strasbourgi rahvusvahelises kosmoseülikoolis.
TÜ tehnoloogiainstituudi marsimaja projektijuht Priit Kull sõnas, et suure tõenäosusega jääbki marsimaja kodusadamaks rahvusvaheline kosmoseülikool: «Maja on järgmisest aastast turul ja eks siis näis, mis turg temast saada tahab.»
Kull avaldas lootust, et eduka marsimaja valmimise järel avaneb Tartu ülikooli meeskonnale uusi võimalusi osaleda samalaadsetes projektides. «Ka siin on kompamist olnud, kuid praegu midagi kindlat öelda veel ei saa,» vihjas ta.
Kokkupakitult on maja kuue meetri pikkune ja 2,4 meetri laiune kast, mis kaalub 6000 kilo ning mahub suure veoauto haagisele. Tüüpilise missiooni stsenaariumi järgi mahutab maja vähemalt kaheks nädalaks elama kahte inimest. Ehitises on kõik eluks vajalikud ruumid: magamisala, köök, vannituba, tualett ja tööruumid.
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased ehitasid marsimaja rahvusvahelise SHEE projekti raames. Projekti eesmärk on arendada Maa-välise autonoomse elumaja katsetander, mis on mõeldud Maa peal tehtavateks katsetusteks. Marsimaja sobib hästi kasutada ka näiteks Maal katastroofipiirkondades või uurimistööde ajal ekstreemsetes oludes.