Täna 101-aastaseks saav Herta-Johanna Kask elab juba mõnda aega oma perearstist tütre Helgi Andre juures Elvas.
Eakas sünnipäevalaps südamesse kurjust ei lase
Tema sünnikoht on aga Peipsi ääres Pedaspääl, kus ta mitme õe ja vennaga üles on kasvanud. Maast-madalast tegid lapsed seal palju tööd, jooksid paljajalu ja sõid lihtsat toitu. Seda, mida parasjagu oli – kala, liha, leiba, aga näiteks õunu, mis lastele väga maitsesid, polnud kuskilt võtta.
Pedaspää küla kannatas tollal Peipsi vete üleujutuste all, ja nii rändas sealt mitu pere ära Mäksa valda. Seepärast on Herta-Johanna Kask oma elust kaheksakümmend aastat elanud ja töötanud just Mäksal, pidades ameteid kolhoosis, olnud postiljon, käinud turul kauplemas.
Ta on ilmale toonud neli last, kellest üks suri imikuna ning teine täismehena. Ka oma armsa abikaasa mattis Herta-Johanna ebaõiglaselt vara, jäädes leseks 50-aastaselt. Tütre Helgi Andre kõrval on tal alles poeg Mati Kask, tal on ka 7 lapselast ja 11 lapselapselast.
Head geenid
Tütar arvab, et pikaealisus on nende suguvõsa geenides. Ema vennad jäid küll sõtta või Siberisse, aga õed on elanud kõik kaua ning üks neist – Leida Kübarsepp elab senini Mäksal, olles 94-aastane.
Helgi Andre lisab, et siiski võib olla üks asi, mis niisuguse kõrge ea puhul samuti oluline on.
«Ta ei jonni ega kiusa kedagi,» räägib tütar. «Ta ei võta midagi südamesse. Isegi, kui keegi on midagi halba öelnud, ta ainult naerab ja ütleb, et kutsuge tema ikka ka. Minu ema ei pea viha.»
Koduigatsus
Silmad on Herta-Johannal märjad vaid siis, kui ta oma Mäksa valla kodu peale mõtleb. «Eelmisel aastal kõndis ema ise ringi, nüüd aga enam mitte,» räägib tütar Helgi Andre. «Eks mu ema mõistab, et omaenda koju ta tagasi enam ei pääse.»
Eile käisid Herta-Johanna Kasel külas ta Mäksa valla naabrid ja tuttavad, tänagi on oodata õnnitlejaid. Oma tütrele Helgile on ta öelnud, et tehku too hästi palju süüa. Et kõigile külalistele jätkuks.