Tartu ülikooli kliinikumi uute ravimajade avatseremoonia juhatasid sisse Biomeedikumi koorilauljad, hõisates Ludvig Beethoveni «Oodi rõõmule», dirigeeris Liisa Rahusoo.
Kliinikumi majad avanesid oodi saatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliinikumi juht Urmas Siigur tunnustas esinejaid rõhutades, et laulis Biomeedikumi segakoor, kuna kliinikum on harjunud oma jõududega hakkama saama, ja nii jäi ka seekord muusikalise osa tellimisel käibemaks maksmata.
Öeldu oli ilmne vihje sel nädalal kõneks tulnudteisele suurele uudisele ehk Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu seisukohale, mis väljendas seda, et haiglad ei ole valitsemissektori osa ning tugipersonali kärpekohustus ei ole nende meelest ei eesmärgipärane, ei mõistlik ega teostatav.
Kliinikumi kolme uue ravimaja avamiskõned olid täna aga siiski kõik heatujulised, partemasse tulevikku uskuvad ja humoorikad.
Kiideti N. Lunini tänava peasissekäigust avanevat kontserdisaalisuurust aatriumi, mis nüüd on kindlasti uhkem kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla oma. Samas tunnistati, et konkurentsist tekkivat kadedust ei ole, pigem on see rõõmus sündmus kõigile, kuna kliinikumi uued majad on toeks kogu Eesti meditsiinisüsteemile.
Üks kõnelejatest märkis, et kui riigis saab valmis uus järjekordne ilus haigla, siis peaksid üle terve maa ka kõik kirikukellad helisema.
Tunnistati, et kõik on nii ilus, et «Vau!»
Ritta sätiti ka sõnu: maailmatase, tipptehnoloogia, kompetentsikeskus. Sooviti, et neile mõistetele lisanduksid soojus, hing, teotahe ja uudishimu.
Paljud leidsid, et sellist maja avades on hea tunne olla nii eurooplane, eestlane, tartlane kui kliinikumi ja ülikooli töötaja.
Meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastiku sõnul olid kõik uusi ruumi kasutama hakkavad kliinikud ja teenistused alates projekteerimisest kuni majade valmimiseni töösse kaasatud. Ta lisas, et uued korpused on küll valmis, kuid üks äärmiselt suur samm on veel ees ning see on kolimine ja uutesse ruumidesse sisseelamine, mis võtab aega mõned kuud.
Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on kliinikum tänu Euroopa Liidu toele oluliselt suurendanud oma suutlikkust osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loonud igati kaasaegse õppe- ja teadustöö keskkonna. «Suured asjad sünnivad vaid koostöös,» rõhutas ta, ja tänas kõiki.
Kolme, J, K ja L maja valmimisega rajatakse kliinikumi ravikompleksi juurde kiiritusravi keskus, koondatakse hematoloogia-onkoloogia kliiniku, sisekliiniku, silmakliiniku ja kardiokirurgia osakonna ruumid ning seatakse sisse endoskoopiakeskus, patoloogiateenistus, ühendlabor ja haigla apteek.
Uued ravikorpused annavad juurde moodsa tehnoloogiaga meditsiinilist pinda umbes 40 000 ruutmeetrit ning koos koos kaks nädalat tagasi avatud õendus-hooldus majaga, mis renoveeriti L. Puusepa 6 hoonesse, kliinikumi ravivoodite arvu enam kui 100 võrra. Täiendavalt lisandub veel 75 päevaravi voodit.