/nginx/o/2015/12/09/4781321t1h213a.jpg)
Tartu tähetorni üritustesarjas «Teeõhtu teadlasega» on täna külla kutsutud Tartu ülikooli kirikuloo teadur Atko Remmel, kes peab loengu teemal «Ateism Eesti kultuuris – oma või võõras?»
Tähetornis räägitakse ateismist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Remmeli sõnul tuleb loengus juttu ateismist Eesti ajaloos ja sellest, mida erinevatel aegadel Eestis ateismi all on üldse mõistetud. Samuti tõstatatakse küsimus, mil määral seostub ateism Eesti identiteediga ja kuidas on arenenud motiiv eestlastest kui vähereligioossest või suisa maailma ateistlikemast rahvast.
Atko Remmel rõhutab, et rääkides ateismist tuleb silmas pidada, et ateisme on erinevaid, ning see, kuidas mõistame ateismi Eestis, erineb kardinaalselt sellest, kuidas mõisteti ateismi sada aastat tagasi või mõistetakse tänapäeval näiteks Ameerika kontekstis.
«Mulle tundub, et ateistide arvu poolest ei erine Eesti märkimisväärselt teistest riikidest, küll aga võime rääkida kristluse vähesest mõjust ühiskonnas. Näiteks Tšehhimaal, millega meid ikka võrdlema kiputakse, on kirikud küllaltki rikkad ja ambitsioonikad, religiooni nähtavus ühiskonnas on palju suurem ja see võib olla üks põhjusi, miks ennast ateistina määratlejate hulk on Tšehhis suurem kui meil,» selgitas Remmel.
Mis puudutab aga lähenevaid jõule ning jõulaupäeval inimestest pungil kirikuid, siis sellest ei tasu Atko Remmeli arvates teha järeldust, et tegelikult on eestlane sisimas harras kristlane, kuigi ülejäänud aastal pühakotta eriti ei satu.
«Kaldun arvama, et see ei näita mingisugust erilist seost kiriku või religiooniga, paljudele on see lihtsalt kena traditsioon,» märkis Remmel.
Atko Remmeli loeng tähetornis algab täna õhtul kell 17.15. Üritus on tasuta ning on oodatud kõik huvilised.