Televisiooni jõuab 20-osaline dokumentaalsari Tartu arstidest

Kaader filmist. Rindade taastamise operatsioon.

FOTO: Vahur Laiapea

Neurokirurg Toomas Asseril on käsil ajulõikus, ta siirdab Parkinsoni tõvega patsiendi ajju elektroode. Patsient on teadvusel ning Asser palub tal kord üht, kord teist kätt liigutada. See on üks lugu Vahur Laiapea dokumentaalsarjast «Kliinikum».

Teine lugu räägib vanemast abielupaarist, mehest ja naisest, kes mõlemad on tulnud silmakae eemaldamise operatsioonile. Kolmas näitab noore naise rinna taastamise lõikust – patsient oli sunnitud rinna eemaldama vähidiagnoosi tõttu.

Dokumentalisti Vahur Laiapea haiglalugude sarja «Kliinikum» esimene osa oli eetris juba eelmisel laupäeval, järgmine jõuab vaatajate ette taas laupäeval ning nii 20 osa järjest.

Haiglalood

Vahur Laiapea on meditsiiniteemasid põhjalikult jäädvustanud ka 2002. aastal, mil teleekraanil olid «Haiglalood». Need pälvisid vaatajailt suure tähelepanu ja oli neid inimesi, kes oma päevaplaani sarja alguse kellaaegade järgi sättisidki, et ükski Maarjamõisas filmitud lugu vahele ei jääks.

Filmida arste ja õdesid keset nende tegevust ja väga pingestatud olukorras – see on Laiapea meelest dokumentalistile üldse üks väga magus võimalus, kuna avab inimesi hästi.

Et eelmistest haiglalugudest Maarjamõisas on möödas enam kui kümme aastat, on Tartu Ülikooli Kliinikum tohutult edasi arenenud ning seepärast on just nüüd paras aeg jätkata. «Paljusid tuntud arste näeme aga jälle, näiteks südamekirurge Toomas Arot ja Toomas Hermlinit,» rääkis ta.

Vahur Laiapea käitub oma kaameraga opisaalis viibides samade reeglite järgi kui kogu sealne personal, ta kannab sama riietust ning tal on selged kõik reeglid, kus ta tohib liikuda ja kus mitte. Usaldus on vastastikune.

«Olen neile sedavõrd omaseks saanud, et üks arst on mind nimetanud kogemata ka doktor Laiapeaks,» rääkis ta.

Arst ei saa eksida

Üks peatselt eetrisse jõudvatest osadest räägib siirdamisest. Vahur Laiapea filmib, kuidas kirurgid võtavad Põhja-Eesti Regionaalhaiglas doonorilt neerud ja maksa, kuidas nad sõidavad öösel nendega Tartusse ja kuidas need organid kliinikumis siirdatakse patsiendile.

Laiapea ütles, et vastu hommikut olid arstid täiesti otsas. Lõikuse järel küsimustele vastamine ei tulnud enam kõne allagi.

«See on see koht, kus mina võin eksida, minul võib niisuguse päeva lõpul kaader untsu minna – ma saan seda mõne teise nurga alt ka uuesti võtta. Aga arstid ei tohi eksida.»

Laiapea tunnistab, et see, mida meditsiin tänapäeval teha suudab, tundub vahel imena ning ta ei varjagi, et Kliinikumi-sari on tal üles võetud suure austuse ja lugupidamisega Eesti meditsiini tipptegijate vastu.

«Mina ei ole ajakirjanik, sest ajakirjanikud lähevad lugu tegema sageli siis, kui midagi on halvasti, kui haiglas pole suudetud saavutada seda, mida patsient on lootnud,» rääkis ta. «Niisugused lood meedias võimenduvad. Ja tavainimeseni ei pruugi jõuda see, kui pühendunult meie arstid tegeleikult töötavad ega see, kui palju suudetakse inimesi aidata haiguste puhul, mis veel mõned kümned aastad tagasi olid lootusetud.»

Laiapea toob näiteks ka väga keerulised silmalõikused või kõrvakliiniku operatsioonid. «Mina näen monitoriekraanil suurendatult vaid üht verist auku, aga arsti jaoks on see selge kaart, kus ta eristab igat pisiasja,» kirjeldas ta.

Ka rääkis Laiapea imetlusega doktor Terje Arakust, kelle eriala on plastiline kirurgia ning kes sarja ühes osas aitab patsienti, kelle suured rinnad on teinud ta elu väga keeruliseks. «Kui erinevad võivad olla inimeste mured,» kommenteeris Laiapea.

Kliinikumi lood on eetris laupäeviti algusega 10.10 ning sarja on rahastanud Tartu Ülikooli Kliinikum koos Kanal 2-ga.

Tagasi üles