Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2015/12/07/4776621t1h836f.jpg)
Erinevaid nimesid kandnud Eesti maaülikoolis on liha- ja piimatehnolooge järjepidevalt õpetatud 55 aastat. Viimasel viiel aastal on valdkonda laiendatud, sest asjatundjaid vajavad peale nende kahe tööstusharu ka näiteks joogi- ja pagaritööstus.
Toiduainete tehnoloogia bakalaureuseõppesse võetakse igal aastal 25 ja magistriõppesse 15 uut tudengit. Huviliste puudust pole, konkurss on väga suur, tänavu kandideeris bakalaureuseõppes ühele kohale üle kaheksa noore. Lõpetajad töökohata ei jää: pooled magistrikraadi saanutest jätkavad teadustööga, teine pool leiab oma koha tööstustes.
«Kõige rohkem tahab meie lõpetajaid Eesti toiduainetööstuse lipulaev, piimatööstus,» märkis Eesti maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Lembit Lepasalu. Teisel kohal on lihatööstus ning kolmandal joogi- ja pagaritööstus.
Reedel tähistas osakond maaülikoolis liha- ja piimatehnoloogia hariduse andmise 55. aastapäeva. Sel puhul peeti konverents, kus näiteks Helsingi ülikooli emeriitprofessor Eero Puolanne rääkis lihatoitudest, nende ohtudest ja kasust tänapäeval. Tehti ka tagasivaade 55 tegutsemisaastale ning ettevõtete esindajad andsid ülevaate teaduse, hariduse ja tööstuse kokkupuutepunktidest.
Ümmarguse aastapäeva puhul anti välja 250-leheküljeline raamat «Tegu 55», mis on pühendatud toiduainetööstuse spetsialistidele ning EPA, EPMÜ ja EMÜ liha-, piima- ja toiduainete tehnoloogia vilistlastele. Raamatu pealkirjaks valiti sõna «tegu» mitte hooplemiseks, vaid erialast lähtuvalt: toiduainete tehnoloogide tööks on näiteks juustutegu, vorstitegu, võitegu, õlletegu jne.
Kogumikust saab ülevaate osakonna õppe-, teadus- ja arendustöödest. Kirjas on lõputööde nimestikud, töötajate andmed ja kõigi vilistlaste nimed.
Liha- ja piimatehnoloogia osakond avati Eesti Põllumajanduse Akadeemias 1. septembril 1960. Päris nullist toona siiski ei alustatud: Tartu ülikoolis, millest EPA on välja kasvanud, hakati kõrgemat piimandusharidust andma 1930. aastal, siis õpetati välja piimanduse agronoome. Piimandusteadusega hakati Tartus tegelema aga juba 1900. aastal.