Moldova meedikud õpivad Tartus tähtsaid väikseid asju

Infektsioonikontrolliteenistuse õed Reelika Laht ja Ljudmilla Linnik (keskel) nätavad Chișinău õdedele Olga Pinteacile (vasakul) ja Elena Opreale kanüüli paigaldamist ja hooldust moodsa meditsiini reeglite järgi. Foto: Krista Piirisild

Tartus viibinud Moldova õed ja arstid õpivad Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistidelt, kuidas arendada arstiabi kvaliteeti pealtnäha väikseid asju muutes ning kuidas luua haiglasse tõhus infektsioonikontrolli süsteem.

Chișinău erakorralise meditsiini haigla ülemõde Olga Pinteac ütles, et meditsiinis sõltub erakordselt palju sellest, kuidas haigla töötajad igapäevaselt käituvad.

«Nad võivad olla teoorias tugevad, aga kõik otsustatakse siiski haige voodi juures. Väga palju sõltub sellest, kui vilunud ja teadlikud meie õed seal on,» rääkis ta.

Areng olnud aeglane

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse direktor Matti Maimets meenutas omakorda, kuidas nemad tänavu septembris käisid Moldovas, et näha, millistes tingimustes seal töötatakse.

«Meditsiini areng Moldovas on olnud paraku aeglasem kui meil,» meenutas ta. «Mul tekkis seal sama tunne, nagu oleksin tagasi omaaegsetes Lina tänava haiglaoonetes.»

Maimets rõhutas, et kui raha on vähe, siis ei ole mingit mõtet kulutada seda tühja tegevuse peale, näiteks tõmmata laelt, seinalt ja laualt tampooniga proove ning minna siis mikrobioloogialaborisse vaatama, kuidas saadud materjalil bakterid kasvavad.

«Bakterid peavadki kasvama, sest meie ümber on elus loodus ja bakterid kasvavad igal pool,» selgitas ta. «Ei ole tõesti vaja pingutada bakterivaba põranda pärast, see on nonsenss.»

Maimetsa sõnul on nad jaganud moldovlastele niisuguseid oskusi ja teadmisi, mille järgimine ei vaja suuri investeeringuid ega kalleid aparaate. Ka ei minda nende eest midagi ära tegema, vaid eelkõige näidatakse, kuidas teha asju  haiglainfektsiooni vältimiseks mõttekalt.

Maimets märkis veel, et ravikvaliteeti ei taga ainult haiglainfektsiooni kontroll, vaid paljud teised professionaalseid oskused ka, aga meeles tuleb hoida seda, et moodne meditsiin tekitab juurde uusi immuunpuudulikkusega patsiente.

«See on progressi paratamatu tulemus,» rääkis ta. «Sest kui me mõtleme siirdamiste ja ükskõik milliste raskete operatsioonide peale ja selle peale, et inimesed elavad nüüd palju vanemaks kui 25 aastat tagasi, siis infektsiooniohust lihtsalt tuleb rääkida rohkem kui varem. Mida vanem inimene, seda nõrgem immuunsüsteem.»

Sarnane minevik

«Me sobime neid õpetama ka sellepärast, et me ise mäletame hästi aega, kust tulnud oleme,» lisas ta.

Olga Pinteac lisas, et kõige suurema mulje jättis neile kliinikumi keskne sterilisatsiooniosakond, kus operatsiooniplokist tulnud instrumentidelt hävitatakse kõik mikroobid ning kus instrumendid uuesti pakendatakse.

«Meil niisugust plokki ei ole, aga me plaanime selle avada ning see, mis me siin nägime, aitab meid väga,» rääkis ta. «Instruktsioonid on head asjad, aga niipea kui hakkad tööle, tekivad kohe praktilised küsimused. Siin me nägime, kuidas neid lahendada.»

Sel nädalal viibis Tartus üheksa Chișinău erakorralise meditsiini haigla õde ja arsti. Neist kaks inimest ehk need, kelle õlul saab olema infektsioonikontrolliteenistuse loomine, jäävad Tartusse 12. detsembrini.

Projekti «Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas» rahastab Eesti välisministeerium.