Vanajõgesid ootab ees noorenduskuur

Avatavad Emajõe vanajõed. Foto: Graafika: TPM

Reku lähedal sai sel sügisel korda Peipsi ja Võrtsjärve kalade kaks tähtsat kudemiskohta, Pudru ning Võllinge vanajõe suue. Tuleval aastal puhastatakse setetest ja risust veel hulk Emajõe vanajõgesid.

Väikeste vanajõgede ehk Emajõe endiste sängide luhad on väga olulised alad nii igale eestlasele hästi tuntud kalaliikide kui ka üleeuroopalise tähtsusega kaitsealuste liikide jaoks.

«Vanajõgede luhad on Peipsi ja Võrtsjärve latikatele üliolulised kudemiskohad,» selgitas MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus kalateadlane Meelis Tambets. Kevaditi suurvee ajal koevad vanajõgedes paljud kalaliigid, näiteks haug, särg, säinas, linask, ahven, aga ka kaitsealune vingerjas.

Paraku on Emajõe 55 vanajõe paljud luhad võssa kasvanud ja nii on kalade kudemispaiku vähemaks jäänud. Nüüd on Eesti Loodushoiu Keskus ja keskkonnaministeeriumi alluvuses töötav keskkonnateabe keskus asunud eurorahaga vanajõgede suudmeid avama.

Eesti Loodushoiu Keskus puhastab Alam-Pedja looduskaitsealal kümme kudemis­­kohta: Samblasaare, Kupu, Võllinge, Pudru, Kärkna ja Rõhu vanajõe ning vanajõed, mis kannavad nime I, II, III ja IV kaevand.

Pudru ja Võllinge vanajõe suue sai puhtaks sel sügisel. «Tänavu oli veetase väga kõrge, me ei saanud nii palju tööd ära teha, kui plaanisime,» märkis Meelis Tambets. «Loodame, et tuleval aastal taasavame ülejäänud kaheksa vanajõge.»

Eesti Loodushoiu Keskus sai oma vanajõgede puhastamise projektile «Happyfish» lõviosa rahast ehk ligi 7,8 miljonit krooni euroliidu Life+ programmist. Tööde lõpetamiseks on aega 2012. aasta lõpuni.

Keskkonnateabe keskuse eestvedamisel tehakse euroliidu ühtekuuluvusfondist saadud 2,8 miljoni krooniga puhtaks Kärevere paadikanal ning kaheksa vanajõge.

Töösse lähevad Lustivere, Puhja, Sibula, Lempsi, Hobuseraua, Väike-Kullassaare, Kõveriku ja Vanaviha vanajõgi, teatas keskkonnateabe keskuse projektijuht Koit Prants. Töid tehakse nii ujuvtehnika abil kui ka kaldalt, vanajõed peavad puhtad olema 2012. aasta märtsiks.

Mis saab teistest vanajõgedest? Teadlaste hinnangul pole ülejäänud 37 vanajõe avamine otstarbekas. «Mõni vanajõgi on Emajõest juba pöördumatult eraldunud ja kõiki neid ei ole mõtet lahti kaevata,» selgitas Tambets. 18 avatud vanajõge on tema sõnul paras kogus.

Viimased suuremad kaevetööd vanajõgedel tehti 1959. aastal ja 1960. aastatel, kui 28 suuremast luhaveekogust kaevati Emajõkke kanalid.