Täna õhtul saadeti Tartust Lõuna prefektuuri peamajast Sloveenia poole teele 15 politseinikku, kes vahetavad välja ESTPOL1 üksuse. Nende ülesandeks on aidata kohalikel kolleegidel piirialal korda tagada.
ESTPOL2 saadeti Sloveeniasse sisserändajaid ohjeldama
4. detsember 2015, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ESTPOL1 seadis ette kõrge lati nii keeleoskuse kui hea väljanägemise poolest, leidis korrakaitsjaid teele saates politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. «Kui relvaga, pommiga või teistel valedel alustel inimene jõuab Euroopa Liitu, on see ohuks meile kõgile. Muu hulgas ka Eestile,» tõdes Vaher.
«Seal, kuhu te lähete, valitseb kriisiolukord,» jätkas ta. «Seal on nälg, kurjad inimesed ja nutvad lapsed.» Vaimselt raskes keskkonnas töötades soovitas peadirektor suhelda võimalikult palju lähedastega ja hoida ennast ning üksteist.
Üksuse juht, Lõuna prefektuuri operatiivteenistuse vanem Ottomar Virk lausus, et politseinikud lähevad tagama Euroopa turvalisust. «Koju jääjatele soovime head jõulukuud!»
Tartu Postimehele tunnistas Virk, et üksuse juhtimiseks tehti talle ettepanek, mille ta otsustas pikemalt järele mõtlemata vastu võtta. «See on suur vastutus ja esimene välismissioon nii Lõuna- kui Ida prefektuuri politseinikele.»
Teele minejaid juhendama oli tulnud ka ESTPOL1 staabiohvitser Toomas Malva, kes rääkis Tartu Postimehele, et korrakaitsjad siirudvad looduslikult ilusasse piirkonda, kus on tarvis teha rasket politseitööd. «Seal on tuhanded reisist räsitud ja räpased inimesed ning väsinud kolleegid kohalikust politseist,» sõnas ta.
Olukord kriisipiirkonnas on jäänud rahulikumaks, tõdes Malva. Kui sooja ilmaga saabus mööda rändeteed, mis asub üsna lähedal Ungari ja Horvaatia piiridele, kuni 10 000 inimest päevas, siis nüüd jahedamal ajal ei kiputa enam Vahemerele seiklema ja illegaalseid sisserändajaid on päevas umbes 2000 - 3000.
Umbes pooled neist on Malva hinnangul sõjapõgenikud, kelle seas on nii lapsed kui vanurid ja kes kannavad endaga kaasas palju esemeid. Teised on nooremad rändajad, kel seljas üksnes seljakott ja kes lähevad ilmselt seiklema ning paremat elu otsima.
Saabunud ei taha enamasti riskida sellega, et nad tagasi saadetakse, mistõttu püüavad nad olla sõbralikud ega võta kaasa midagi keelatut. Tõsi, valeraha ja narkootikume on nende valdusest siiski leitud.
Malva lisas veel, et praeguste missioonide eesmärk Eesti jaoks on eelkõige koguda kogemusi juhuks kui meil peaks samuti tekkima vajadus tegeleda sisserändajate massidega.