ERMi uut peahoonet kaitseb ultramoodne udukustutus
Lisatud video!

Päästeamet käis kontrollimas ja katsetamas, kuidas töötab Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone moodne tulekustutussüsteem, mis kasutab leekide summutamiseks kõrgsurvega tekitatavat veeudupilve.

Päästeameti insener-tehnilise büroo juhtaja Margo Lempu sõnul on tavapärase sprinklerisüsteemi ja udukustutussüsteemi suurim erinevus rõhk, millega vett pritsitakse.

«Kui tavaline süsteem piserdab vee laiali ja ruumis tekib väike vihmasadu, siis siin tekib paks udu. Tavaline süsteem kastab pealtpoolt kõik märjaks ja ei lähe esemete alla. Udukustutus keerutab aga igale poole vahele. See kustutab kiiremini ja efektiivsemalt, kasutades palju vähem vett,» selgitas Lempu. 

Mujal maailmas on udukustutussüsteem üsna laialt levinud, Eestis veel suhteliselt vähe. Näiteks Tartus on selline süsteem paigaldatud vaid TÜ kliinikumi peagi avatavasse uude hoonesse. ERMi peahoonesse paigaldas veeudu- ehk kõrgsurvekustutussüsteemi OÜ Antifire Tuleohutuslahendused, mis kasutab Austria firma Aquasys ainulaadset tehnoloogiat.

«Üldiselt on udukustutussüsteemid kasutusel seal, kus on vähe vett ja on vaja väga efektiivset kustutamist. Näiteks lennukites ja laevades. Või tunnelites. Samuti kustutatakse sellega trafosid ja elektroonikaseadmeid,» kirjeldas Antifire kvaliteedi ja tööohutuse spetsialist Mati Kooskora, kellesõnul on kõrgsurvekustutus kasvanud välja sõjatööstusest.

20 km torusid

ERMi peahoones kasutatav süsteem koosneb torustikust, mida on maja peale ligikaudu kakskümmend kilomeetrit. Torudes hoitakse vett, mille tavapärane rõhk on umbes 35 bari. Kui aga kasvõi üks süsteemi 3500st kuumusele reageerivast klaaspeast peaks lõhkema ja rõhk langeb alla 15 bari, käivituvad automaatselt üheksa pumpa ning torudes tõstetakse rõhk kuni 120 barini.

«Esialgu püüab rõhuhoidjapump säilitada torus normaaltingimusi, aga kui ta ei suuda enam süsteemi ära toita, siis rakenduvad üheksa põhipumpa taha ja rõhk tõstetakse üles. Ja kui automaatika saab aru, et rõhk enam ei lange, lükkavad pumbad ennast ise jälle välja,» selgitas Kooskora.

Uudse süsteemi eeliseks nimetas Kooskora ka seda, et selle käivitumisel on veekahjud märkimisväärselt väiksemad. «Tavalise sprinklerisüsteemiga võib mõnikord veekahju olla isegi suurem kui tule tekitatu, aga udu puhul on vett võrdlemisi vähe,» lausus ta.

Tema sõnu kinnitas ERMi uue peahoone tehnoruumis tehtud katse, kus kustutussüsteemi torust paiskunud udu täitis kohe suure ruumi, kuid põrandatrapist voolas isegi peale kümneminutilist ootamist vaid väike veenireke.

Vähem tööd

Margo Lempu hindas moodsat kustutussüsteemi kõrgelt, kuid tema sõnul ei tähenda see, et tulekahju korral pole päästjatel üldse põhjust sündmuspaigale välja sõita. «Alati, kui kustutussüsteem rakendub, tuleb signaal ka häirekeskusesse ja meie meeskonnad saadetakse välja. Me kontrollime üle, mis on toimunud, ja alles siis võetakse vastu otsus, mida edasi teha,» sõnas Lempu.

Ta lisas, et moodsad kustutussüsteemid kergendavad siiski tunduvalt päästjate tööd.

Tagasi üles